Narva-Jõesuu kalmistul peeti panihiida üheksandal päeval pärast vastlahkunud Jumala teenija Veera surma.

Tema hinge rahu eest kogunesid palvetama Kaasani Jumalaema ikooni kiriku koguduseliikmed, lahkunu omaksed ja lähedased, et ühiselt tõsta oma palved Issanda poole.

Hingepalvuse toimetasid Narva Ülestõusmise peakatedraali vaimulik hieromunk Kornelius (Morozov) koos Kaasani Jumalaema ikooni kiriku õpetaja preester Daniil Doroniniga.

Kalmistumetsa vaikuses kõlasid kiriklikud palved, mis olid täidetud lootusega Kristuse võidule surma üle ja tulevase ajastu elule. Üheksas päev pärast surma omab õigeusu traditsioonis erilist tähendust, tuletades usklikele meelde vajadust püsiva palve järele lahkunute eest ning tõsiasja, et armastus Kristuses ei lõpe inimese siirdumisega igavikku.

Kogunenud koguduseliikmed palvetasid üksmeelselt vastlahkunud Veera hinge rahu eest, paludes Issandalt tema vabatahtlike ja tahtmatute pattude andestamist ning Taevariigi pärimist. Ühine palve sai tunnistuseks elavast kiriklikust ühtsusest, milles kurbus muutub lootuseks ja mälestus lahkunutest kestab palves Jumala ees.

Püha Kirik meenutab, et panihiida ei ole üksnes inimliku leina väljendus, vaid eelkõige usu tunnistus Kristuse Ülestõusmisse, Tema võitu surma üle, sest Kristus on „surmaga surma ära võitnud“ ning kinkinud maailmale igavese elu lootuse.

Andku Issand vastlahkunud oma teenijale Veerale hingamine õigete eluasemetes, kus ei ole haigust, kurbust ega ohkamist, vaid lõpmatu elu.

Igavene mälestus!