Meie Issanda, Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse Taevaminemine
Armsad vennad ja õed!
Südamest õnnitlen teid suure ja päästva püha puhul — Issanda Taevaminemine!
Täna tähistab Püha Kirik Issanda Taevaminemist — sündmust, millega lõpeb Päästja maine teenimine ja inimesele avatakse tee Taevasse.
Apostli lugemises kuulsime Apostlite tegude raamatust, kuidas Issand pärast Oma ülestõusmist nelikümmend päeva ilmus jüngritele, rääkides neile Jumala Riigist, ning siis Õlimäel õnnistas neid ja tõusis Taevasse. Ja kui apostlid vaatasid üles tõusva Kristuse järele, ilmusid inglid ning ütlesid: „See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal viisil tagasi.“
Need sõnad meenutavad meile, et Taevaminemine ei ole lõpp, vaid Kiriku uue elu algus. Kristus lahkub jüngrite juurest ihulikult, et jääda nendega vaimselt igavesti. Nagu Ta ise ütles: „Ja vaata, Mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani.“
Alguses võisid apostlid tunda lahkumise kurbust. Kuid Evangeelium ütleb midagi imelist: nad pöördusid Jeruusalemma tagasi „suure rõõmuga“. Miks? Sest nad mõistsid, et Kristus ei jätnud neid maha. Inimloomus Kristuses on juba tõusnud Isa kirkusesse. See tähendab, et nüüd on Taevas avatud ka inimesele.
Evangeeliumi lugemine kirjeldab väga liigutavalt viimaseid hetki enne Taevaminemist. Issand õnnistab jüngreid. Ja just õnnistamise ajal tõuseb Ta Taevasse. See on väga oluline: Kristus lahkub maailmast mitte vihas ega hukkamõistusena, vaid õnnistavate kätega.
Ja ka täna jääb Tema õnnistus Kirikule ja igale usklikule inimesele.
Kuid Taevaminemise püha meenutab meile veel midagi. Väga sageli elab inimene ainult maiste asjadega: murede, hirmude, solvumiste ja ajutiste saavutustega. Kuid Kirik ütleb meile täna justkui: vaata kõrgemale. Sinna, kuhu Kristus tõusis, peab püüdlema ka inimese süda.
Pole juhus, et Liturgial kõlavad sõnad: „Üles tõstkem oma südamed.“ See ongi püha mõte. Mitte ainult Kristus ei tõuse Taevasse, vaid ka inimene peab vaimselt tõusma Jumala poole — palve, meeleparanduse, armastuse, halastuse ja puhta elu kaudu.
Ja veel on väga tähendusrikas, et sel päeval mälestatakse Johannes Teoloog. Just tema avas eriti sügavalt Kristuse taevase kirkuse saladuse. Tema Evangeelium algab sõnadega: „Alguses oli Sõna.“ Ta näeb Kristuses mitte ainult maist Õpetajat, vaid Igavest Jumala Poega, kes tuli Taevast ja läheb taas Isa juurde.
Pühad isad nimetasid Johannest vaimseks kotkaks tema kõrge jumalanägemise ja puhta armastuse pärast. Ja tema mälestus aitab meil täna veel sügavamalt mõista Taevaminemise saladust: Kristus tõusis Taevasse, et ka meie õpiksime elama mitte ainult maa, vaid Taeva jaoks.
Palugem siis Issandat, et Ta annaks meile südame, mis püüdleb kõrguse poole — igavese elu, Jumala Riigi ja selle rõõmu poole, mida Ta lubas Oma jüngritele.
Aamen.