Jumalikud teenistused püha püha Johannese Šanghai ja San Francisco mälestuspäeval

1. ja 2. juulil, püha Johannese Šanghai ja San Francisco mälestuspäeval, toimusid Narva-Jõesuu Jumalaema Kazani ikooni kirikus jumalateenistused.

Püha Johannes Šanghai ja San Francisco (1896–1966) oli väljapaistev Kiriku peapiiskop. Ta sündis Harkovi kubermangus ning paistis juba lapsepõlves silma sügava usklikkusega. Pärast revolutsiooni emigreerudes võttis ta Belgradis vastu kloostritõotused. Alates 1934. aastast oli ta Šanghai piiskop. 1951. aastast juhtis Lääne-Euroopa piiskopkonda ning alates 1962. aastast San Francisco piiskopkonda. Ta pidas igapäevaseid liturgiaid, paastus rangelt ning tal oli selgeltnägemise ja tervendamise and. Ta uinus rahus 2. juulil 1966 Seattle’is. Tema säilmete juures jätkuvad arvukad imed.

juulil 1994 kuulutas Välisvene Õigeusu Kirik selle 20. sajandi Jumala suure pühaku – püha Johannese (Maximovitši) Šanghai ja San Francisco imetegija – pühakuks.

Peapiiskop Johannes sündis 4/17. juunil 1896 Lõuna-Venemaal Harkovi kubermangus Adamovka külas. Pühal ristimisel sai ta nimeks Mihhail, peaingel Miikaeli auks.

Juba lapsepõlvest oli ta sügavalt usklik: ta palvetas öösiti kaua, kogus ikoone ja kirikuraamatuid ning armastas eriti pühakute elulugusid. Tema vagadus avaldas nii suurt mõju tema prantsuse katoliiklasest guvernandile, et ta pöördus õigeusku.

Tagakiusamiste ajal sattus Mihhail Jumala ettenägemisel Belgradi, kus õppis ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1926. aastal tonsuureeriti ta metropoliit Antoni (Hrapovitski) poolt mungaks, saades nimeks Johannes, oma esivanema, püha Johannes Tobolski auks. Juba siis ütles piiskop Nikolai (Velimirovitš) tema kohta: „Kui tahate näha elavat pühakut, minge Bitolisse isa Johannese juurde.“

Isa Johannes palvetas lakkamatult, paastus rangelt, teenis iga päev liturgiat ja võttis armulauda. Ta ei lamanud peaaegu kunagi, vaid puhkas vahel põrandal ikoonide ees. Ta külastas haigeid iga päev, tunnistas ja jagas neile pühi ande. Surmavalt haigete juurde tuli ta ka öösel ja palvetas nende eest.

aastal pühitseti ta piiskopiks ning ta saadeti Shanghaisse. Ta teenis vaeseid ja haigeid, olles tuntud oma armastuse ja imetegude poolest. Tema palvete läbi toimus palju tervenemisi.

Pärast Hiinast lahkumist teenis ta Filipiinidel ja hiljem Ameerikas, aidates tuhandeid Vene pagulasi. Tema eestpalvete läbi pääsesid paljud inimesed raskustest ja loodusõnnetustest.

Lääne-Euroopas ja hiljem San Franciscos jätkus tema viljakas teenimine. Tema kuulsus levis kogu maailmas ning teda austasid nii õigeusklikud kui ka teised kristlased.

Ta oli tuntud ka oma erakordse hoolitsuse poolest haigete ja laste eest ning oma sügava palveelu poolest. Paljud tunnistasid teda pühakuks juba tema eluajal.

Püha Johannes nägi ette ka Venemaa tulevikku, rääkides selle vaimsest taastumisest ja rahva pöördumisest usku.

Ta uinus 2. juulil 1966 Seattle’is Jumalas, olles 70-aastane, teenides koos imekauni Jumalaema Kurski Korneeni ikooniga. Tema surm tõi leina, kuid ka vaimset rõõmu paljudele inimestele.

Tema matuse järel hakati tema haual kogema tervenemisi ja imesid.

Aja jooksul on kinnitust leidnud, et püha Johannes on kiire abiline kõigile, kes on hädas, haiguses ja kurbuses.