Püha naiste-mürrikandjate pühapäev
25.04.2025 toimus Narva-Jõesuu linna Kaasani Jumalaema ikooni kirikus koguöine jumalateenistus.
Püha naiste-mürrikandjate pühapäev on õigeusu kirikukalendris kolmas pühapäev pärast lihavõtteid. Sel päeval austab Kirik eriliselt nende naiste vägitegu, kes esimestena tulid Kristuse hauale ja said Tema ülestõusmise tunnistajateks.
Kes on mürrikandjad naised?
Mürrikandjad naised on vagad naised, Kristuse jüngrid, kes järgisid Teda Tema maise elu ajal ja teenisid Teda. Nende hulka kuuluvad:
Maarja Magdaleena
Maarja Kleopase naine
Salome
Johanna
Marta ja Maarja (Laatsaruse õed) ja teised
Nad tulid hauale mürri ja lõhnarohtudega, et võida Päästja ihu, teadmata, et Ta on juba üles tõusnud.
Evangeelne sündmus
Evangeelium järgi tulid mürrikandjad naised varahommikul, „nädala esimesel päeval“, haua juurde ning nägid, et kivi oli ära veeretatud. Ingel kuulutas neile:
„Miks te otsite Elavat surnute hulgast? Teda ei ole siin – Ta on üles tõusnud!“
Just nemad said esimesteks ülestõusmise tunnistajateks ja selle rõõmusõnumi esimesteks kuulutajateks apostlitele.
See päev avab mitu olulist vaimulikku tähendust:
Ustavus ja armastus
Mürrikandjad naised ei jätnud Kristust ei risti juures ega pärast Tema surma. Nende armastus osutus tugevamaks kui hirm.
Alandlikkus ja teenimine
Nad ei otsinud au, kuid just neile ilmutati esimesena suurim ime – ülestõusmine.
Naise kutsumuse kõrgus
Kirik rõhutab naise väärikust kristluses: alandlikkuse, usu ja armastuse kaudu saab temast rõõmusõnumi kandja.
Sel päeval meenutatakse jumalateenistusel mitte ainult mürrikandjaid naisi, vaid ka:
õiglast Joosepit Arimaatiast
Nikodeemust
Nemad ilmutasid julgust, võttes Kristuse ihu ristilt ja andes selle matmiseks.
Mürrikandjate naiste pühapäeva peetakse sageli ka õigeusu naistepäevaks – päevaks, mil ülistatakse mitte välist ilu, vaid vaimset: ustavust, ohvrimeelsust, armastust ja usu jõudu.