Paast on läbi? Me pole kuulnudki ?

Helge nädal toob endaga kaasa ülestõusmispühade rõõmu — kuid koos sellega ka üsna maise kiusatuse: pärast pikka paastu tahaks justkui kõik korraga tasa teha. Kuid Kiriku traditsioon ja elutarkus räägivad vastupidist — paastust väljumine peaks olema järkjärguline ja mõistlik.

Fotol on lihtne, kuid kõnekas hetk: köögiviljade valmistamine. Ei mingit kiirustamist ega liialdamist — vaid rahulik ja hooliv suhtumine toitu. Selles peitub oluline meeldetuletus: ka pärast paastu lõppu ei tasu muuta söömist keha jaoks katsumuseks.

Järsk üleminek paastutoidult rikkalikule ja raskele toidule võib põhjustada mitte ainult füüsilist ebamugavust, vaid lõhkuda ka selle sisemise tasakaalu, mida inimene Suure paastu jooksul kujundas. Paast ei ole dieet, vaid mõõdukuse kool. Ja sellest väljumine on selle kooli jätk.

Tark paastust väljumine tähendab:

— järkjärgulist naasmist tavapärase toidu juurde;
— mõõdukust kogustes;
— tähelepanu oma enesetundele;
— tänulikkuse ja teadlikkuse säilitamist söömisel.

Ka ülestõusmispühade päevadel ei kutsu Kirik liialdustele. Vastupidi — ülestõusmise rõõmu ei mõõdeta pidulike roogade hulgaga, vaid sisemise rahu ja tänutunde sügavusega.

Mõnikord on taldrikutäis ahjus küpsetatud köögivilju parim märk sellest, et inimene on paastu tähendust tõesti mõistnud.

Olgu paasarõõm helge mitte ainult vaimselt, vaid ka kehaliselt — ilma äärmusteta, arukuse ja tänulikkusega.