Ülestõusmispüha kuulutussõna
Kristuse püha Ülestõusmise päeval kõlab kirikutes suur kuulutussõna püha Johannes Kuldsuu sulest — pidulik pöördumine kõigi usklike poole, kutsudes igaüht osa saama Kristuse ülestõusmise rõõmust.
See sõna on suunatud kõigile — nii neile, kes on paastudes vaeva näinud, kui ka neile, kes alles nüüd Kristuse juurde tulevad. Sel päeval avab Kirik oma käed igale inimesele, kutsudes teda astuma Issanda rõõmu, sõltumata tema pingutustest, ajast või olukorrast.
Pühak kuulutab suurt tõde: Jumala halastus on piiritu. Issand võtab vastu igaühe — nii esimese kui viimase; nii selle, kes töötas algusest peale, kui ka selle, kes tuli viimasel tunnil. Ülestõusmispühas ei ole eraldatust — on vaid üldine rõõm, elu võit ja surma alistamine.
Ülestõusmispüha rõõm hävitab hirmu ja kurbuse. Keegi ei pea leinama oma vaesust ega patte, sest Kristuse ülestõusmises on kõigile kingitud andeksand ja avatud Taevariik. Surm on võidetud, põrgu on purustatud ja igavene elu on inimesele kingitud.
Kirik kuulutab ikka ja jälle:
„Kristus on üles tõusnud — ja elu võidutseb! Kristus on üles tõusnud — ja surm on võidetud!”
Need sõnad täidavad usklike südamed lootuse, rahu ja tõelise, kaduva rõõmuga.
Olgu siis igaüks, kes seda sõna kuuleb, vastaku Kiriku kutsele ja astugu ülestõusmispüha rõõmu täiusesse — tänuga, usus ja armastuses.
Kes on vaga ja Jumalat armastav — see nautigu seda kaunist ja helget pidu.
Kes on tark sulane — see mingu rõõmuga oma Issanda rõõmu.
Kes on paastudes vaeva näinud — see saagu täna oma tasu.
Kes on töötanud esimesest tunnist — see võtku täna õiglane palk.
Kes tuli kolmandal tunnil — see pühitsegu tänuga.
Kes jõudis kuuendal tunnil — ärgu muretsegu, sest ta ei jää millestki ilma.
Kes viivitas üheksanda tunnini — tulgu kartmata ja kahtlemata.
Kes jõudis alles üheteistkümnendal tunnil — ärgu kartku oma hilinemist.
Sest helde Issand võtab vastu viimase nagu esimese;
rahustab üheteistkümnendal tunnil tulnu samamoodi nagu algusest töötanu;
ja viimast halastab ning esimesest hoolib;
ühele annab ja teisele kingib;
tegusid võtab vastu ja kavatsust kiidab;
tegevust austab ja head tahet ülistab.
Seepärast minge kõik meie Issanda rõõmu —
nii esimesed kui viimased, võtke vastu oma tasu!
Rikkad ja vaesed, rõõmustage koos!
Karsked ja hooletud, austage seda päeva!
Paastunud ja paastumata, rõõmustage täna!
Laud on rikkalik — saage kõik küllastatud!
Vasikas on suur — keegi ärgu lahkugu näljasena!
Nautige kõik usu pidusööki,
kasutage kõik helduse rikkust!
Keegi ärgu kurtku vaesust, sest ühine Kuningriik on ilmunud.
Keegi ärgu nutku pattude pärast, sest hauast on säranud andeksand.
Keegi ärgu kartku surma, sest Päästja surm on meid vabastanud.
Ta hävitas surma, olles selle poolt haaratud;
Ta tühjendas põrgu, laskudes põrgusse;
Ta kurvastas seda, kes puudutas Tema liha.
Sellest kuulutas ette ka prohvet Jesaja, hüüdes:
„Põrgu kurvastus, kui ta Sind kohtas allilmas.”
Ta kurvastus, sest jäi jõuetuks;
kurvastus, sest sai häbistatud;
kurvastus, sest tapeti;
kurvastus, sest kukutati;
kurvastus, sest seoti.
Ta võttis ihu ja leidis selles Jumala;
võttis maa ja nägi selles taevast;
võttis selle, mida nägi, ja kohtas seda, mida ei näinud.
„Surm! Kus on sinu astel?
Põrgu! Kus on sinu võit?” (1Kr 15:55)
Kristus on üles tõusnud — ja sina oled kukutatud!
Kristus on üles tõusnud — ja deemonid on langenud!
Kristus on üles tõusnud — ja inglid rõõmustavad!
Kristus on üles tõusnud — ja elu valitseb!
Kristus on üles tõusnud — ja hauas ei ole enam ühtegi surnut!
Sest Kristus, kes on surnuist üles tõusnud, on „esmasündinu surnute seast” (1Kr 15:20).
Temale olgu au ja vägi igavesti. Aamen.
Kristus on üles tõusnud! Tõesti, Ta on üles tõusnud!