Kristlase vaimne elu ei saa olla staatiline. Ristimisel meile antud usk on kutsutud kasvama, tugevnema ja avalduma inimese elus läbi palve, Kiriku sakramentidest osavõtu ning pideva sisemise töö.
Õigeusu Katehhees
Püha Filaret (Drozdov)
Kristlase vaimne elu ei saa olla staatiline. Ristimisel meile antud usk on kutsutud kasvama, tugevnema ja avalduma inimese elus läbi palve, Kiriku sakramentidest osavõtu ning pideva sisemise töö.
Sellel teel on eriline koht vaimsel enesearendusel — teadlikul püüdlusel tunda Jumalat, puhastada südant ja kinnituda usu tõdedes. Ilma selle pingutuseta võib usk nõrgeneda ja muutuda vaid väliseks traditsiooniks.
Üks olulisemaid allikaid selliseks vaimseks tugevnemiseks on püha Filareti (Drozdovi) "Katehhees", mis esitab õigeusu usu alused selgelt ja sügavalt. Selles teoses avatakse lühidalt ja arusaadavalt õpetus Jumalast, Kirikust, sakramentidest ja kristlikust elust.
Katehheesi lugemine ja mõtestamine aitab inimesel mitte ainult õppida usu aluseid, vaid ka kinnistuda neis, teha need oma sisemise elu osaks.
Tänapäeval on meil kõigil võimalus pöörduda selle vaimse pärandi poole ka mugaval kujul. Meie veebilehel on saadaval püha Filareti "Katehheesi" audioraamat, mida saab kuulata igal ajal, ühendades kuulamise palve ja mõtisklusega.
Kutsume südamest kõiki koguduseliikmeid ja veebilehe külastajaid sellele olulisele teosele tähelepanu pöörama. Olgu see pühaku sõna meile teejuhiks usu tugevdamisel ja vaimsel kasvamisel.
Sisukord
- Eessõna
- Sissejuhatus
- Eelmõisted
- Jumalikust ilmutusest
- Pühast Pärimusest ja Pühakirjast
- Pühakirjast
- Katekismuse ülesehitus
- I osa. Usust
- Usutunnistusest üldiselt ja selle päritolust
- Usutunnistuse liikmetest (1.–12.)
- Ristimisest, Salvimisest, Armulauast, Pihist, Preesterlusest, Abielust, Õlitamisest
- II osa. Lootusest
- Kristliku lootuse mõiste, alus ja vahendid
- Palvest ja Issanda palvest
- Õndsakskiitmiste õpetus
- III osa. Armastusest
- Usu ja armastuse seosest
- Jumala Seadusest ja kümnest käsust
- Kokkuvõte
Sissejuhatus
Eelmõisted
1. Mis on õigeusu katekismus?
Õigeusu katekismus on õpetus õigeusu kristlikust usust, mida antakse igale kristlasele Jumalale meelepäraseks olemiseks ja hinge päästmiseks.
2. Mida tähendab sõna «katekismus»?
Katekismus tähendab kreeka keelest tõlgituna kuulutamist, suulist õpetust. Apostellikest aegadest peale tähistatakse selle sõnaga traditsiooniliselt esmast õpetust õigeusust, mida vajab iga kristlane (vt Lk 1:4, Ap 18:25).
3. Mida on vaja Jumalale meelepäraseks olemiseks ja hinge päästmiseks?
Jumalale meelepäraseks olemiseks ja hinge päästmiseks on vaja: tõelise Jumala tundmist ja õiget usku Temasse; usu järgi elamist ja sellele vastavaid häid tegusid.
4. Miks on kõigepealt vaja usku?
Usku on vaja seepärast, et Jumala sõna tunnistab:
«Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas» (Hb 11:6).
5. Miks on peale usu vaja veel usu järgi elamist ja häid tegusid?
Usuga peavad olema lahutamatult seotud usu järgi elamine ja head teod, sest Jumala sõna tunnistab:
«usk üksinda, kui sel ei ole tegusid, on iseenesest surnud» (Jk 2:20).
6. Mida me nimetame usuks?
Apostel Pauluse selgituse järgi:
«usk on… loodetava tõeksmõistmine, nähtamatute asjade tõendus» (Hb 11:1).
See tähendab: veendumust nähtamatus, otsekui nähtavas, ja veendumust soovitavas ning oodatavas, otsekui juba käesolevas.
7. Mille poolest erineb usk teadmisest?
Teadmise ja usu erinevus seisneb selles, et teadmise esemeks on tajutav ja tunnetatav, usu esemeks aga nähtamatu ja isegi käsitamatu. Teadmine rajaneb kogemusel ja eseme uurimisel, usk aga tõe tunnistuse usaldamisel. Teadmine kuulub mõistusele, ehkki võib mõjutada ka südant; usk kuulub eelkõige südamele, ehkki saab alguse mõtetest.
8. Miks on vagaduse õpetuses vaja mitte ainult teadmisi, vaid ka usku?
Vagaduse õpetuses on vaja mitte ainult teadmist, vaid ka usku seepärast, et selle uurimise peamiseks esemeks on Jumal, nähtamatu ja käsitamatu, ning Jumala tarkus, mida ümbritseb saladus. Seepärast ei mahu palju sellest õpetusest teadmise piiresse, vaid seda saab vastu võtta üksnes usuga.
«Usk,» ütleb püha Kürillos Jeruusalemmast, «on nägemine, mis pühitseb südametunnistust; see annab inimesele teadmise. Kui te ei usu, siis sellepärast, et te ei ole veendunud» (Js 7:9; Katehheetiline õpetuskõne 5).
9. Püha Kürillos selgitab usu vajalikkust nõnda:
«Mitte ainult meie, kes me kanname Kristuse nime, ei pea usku suureks, vaid ka kõik, mida maailmas teevad koguni need, kes on Kirikule võõrad, sünnib usu kaudu. Usul rajaneb põlluharimine: kes ei usu, et ta lõikab saagi, ei hakka põllul vaeva nägema. Usu järgi juhinduvad meresõitjad, usaldades oma saatuse väikesele laevale ja eelistades tormist merd kindlale maale, andudes teadmata lootustele ning omades kaasas ainult usku, mis on neile kindlam kui ükski ankur» (Katehheetiline õpetuskõne 5:3).
Jumalikust ilmutusest
10. Mis on õigeusu õpetuse allikaks?
Õigeusu õpetust ammutame Jumalikust ilmutusest.
11. Mida me mõistame Jumaliku ilmutuse all?
Jumalik ilmutus on see, mida Jumal Ise soovis inimestele avaldada, et nad võiksid Temasse õigesti ja päästvalt uskuda ning Teda väärikalt austada.
12. Kas Jumalik ilmutus on antud kõigile?
Jumal andis vajaliku ja päästva ilmutuse kõigile inimestele, kuid kuna mitte kõik ei ole võimelised Jumalalt ilmutust vahetult vastu võtma, siis valis Tema erilised kuulutajad, kes andsid Jumalikku ilmutust edasi neile, kes seda vastu võtta soovivad.
13. Miks ei ole kõik võimelised Jumalalt ilmutust vastu võtma?
Mitte kõik inimesed ei ole võimelised Jumalalt ilmutust vahetult vastu võtma oma patuse rüveduse ning vaimu ja ihu nõrkuse tõttu.
14. Kes olid Jumala ilmutuse kuulutajad?
Jumala ilmutuse kuulutajad olid Aadam, Noa, Aabraham, Mooses ja teised prohvetid. Nemad võtsid vastu ja kuulutasid Jumala ilmutuse algeid; täiuses ja täiuslikkuses aga tõi Jumala ilmutuse maa peale lihaks saanud Jumala Poeg, meie Issand Jeesus Kristus, ning levitas seda kogu maailmas Oma jüngrite ja apostlite kaudu.
Apostel Paulus ütleb:
«Pärast seda kui Jumal muistsel ajal palju kordi ja mitmel viisil oli rääkinud esiisadele prohvetite kaudu, on ta selle päevade lõpul rääkinud meile Poja kaudu, kelle ta on pannud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailma teinud» (Hb 1:1–2).
«Aga me kõneleme jumalikku tarkust, mis on saladuses, mis on varjul olnud, mille Jumal on määranud enne aegade algust meie kirkuseks… Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, sest Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused» (1Kr 2:7–8, 10).
Evangelist Johannes kirjutab:
«Jumalat ei ole keegi iial näinud, ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on temast teada andnud» (Jh 1:18).
Jeesus Kristus Ise ütleb:
«Keegi ei tunne Poega, ainult Isa, ega tunne keegi Isa, ainult Poeg ja see, kellele Poeg tahab teda ilmutada» (Mt 11:27).
15. Kas inimene võib tundma õppida Jumalat ilma Tema erilise ilmutuseta?
Inimene võib Jumalat tundma õppida, uurides Tema loodud asju, kuid see tundmine on ebatäiuslik ja ebapiisav ning võib olla üksnes ettevalmistuseks usule või mõningaseks abiks Jumala tundmisel Tema ilmutuse kaudu.
«Sest tema nähtamatu olemus, tema igavene vägi ja jumalikkus, on maailma loomisest peale nähtav, kui seda mõistusega tema tegudest tähele panna» (Rm 1:20).
«Tema on ühestainsast (verest) teinud kõik inimrahvad kogu maapinnal elama ning on ette määranud paika pandud ajad ja nende elamise piirid, et nad otsiksid Jumalat, ehk nad õnnestuksid teda kompides leidma, kuigi ta ei ole kaugel kelleltki meist. Sest tema sees me elame ja liigume ja oleme» (Ap 17:26–28).
Arutlus usust Jumalasse algab mõttest, et Jumal on olemas. Selle mõtteni jõuame Tema loodud asju vaadeldes. Maailma tähelepanelikult uurides tunnetame, et Jumal on tark, kõikvõimas, hea; tunnetame ka paljusid Tema teisi nähtamatuid omadusi. Nõnda võtame Tema vastu kui Kõrgeima Valitsejana. Kuna Jumal on kogu maailma Looja ja meie oleme selle maailma osa, siis järelikult on Jumal ka meie Looja. Sellele teadmisele järgneb usk, usule aga kummardamine (püha Basileios Suur, Kiri 232).
Pühast Pärimusest ja Pühakirjast
16. Kuidas Jumalik ilmutus säilib ja levib?
Jumalik ilmutus levib inimeste seas ja säilib tões olevas Kirikus kahel viisil: Püha Pärimuse ja Pühakirja kaudu.
17. Mida me nimetame Pühaks Pärimuseks?
Püha Pärimuse all mõistetakse seda, mida tõeliselt uskuvad ja Jumalat austavad inimesed sõna ja eeskujuga üksteisele edasi annavad ning esivanemad oma järglastele edasi annavad: usuõpetust, Jumala seadust, Sakramente ja pühasid talitusi.
18. Kus säilib Püha Pärimus?
Kõik tõeliselt usklikud, kes on Püha Pärimuse kaudu ühendatud, moodustavad Jumala korralduse järgi järjepidevuses ja ühtsuses Kiriku, kes ongi Püha Pärimuse hoidja, ehk apostel Pauluse sõnade järgi, «elava Jumala kogudus, tõe sammas ja alustugi» (1Tm 3:15).
Püha Eirenaios kirjutab: «Tõde ei tule otsida teistelt, kuna seda on kerge saada Kirikust. Sellesse on apostlid nagu rikkalikku varakambrisse pannud kõik täiel määral, mis tõele kuulub. Igaüks, kes soovib, võib sealt juua elu vett, sest tema on elu uks» (Vastu ketserlusi, III raamat, 4. peatükk).
19. Mida me nimetame Pühakirjaks?
Pühakirjaks nimetatakse raamatuid, mille kirjutas Püha Vaim Jumala poolt pühitsetud inimeste, prohvetite ja apostlite, kaudu. Tavaliselt nimetatakse neid raamatuid Piibliks.
20. Mida tähendab sõna «Piibel»?
Sõna Piibel tähendab kreeka keelest tõlgituna raamatuid. Selle nimetusega väljendatakse, et pühad raamatud väärivad võrreldes teistega erilist tähelepanu.
21. Kumb on vanem: Püha Pärimus või Pühakiri?
Jumala ilmutuse levitamise kõige vanem ja algne viis on Püha Pärimus. Aadamast Moosesekt polnud pühi raamatuid. Meie Issand Jeesus Kristus Ise andis Oma jumaliku õpetuse ja seaded Oma jüngritele edasi sõna ja eeskujuga, mitte raamatuga. Samal viisil levitasid ka apostlid algul usku ja rajasid Kristuse Kirikut. Raamatuid ei saa kasutada kõik, aga pärimust saavad kõik (selleski seisneb Püha Pärimuse vajalikkus).
22. Milleks on antud Pühakiri?
Pühakiri on antud selleks, et Jumala ilmutus säiliks täpsemalt ja muutumatult. Pühakirjast loeme prohvetite ja apostlite sõnu täpselt nõnda, nagu oleksime ise koos nendega elanud ja neid kuulnud, hoolimata sellest, et pühad raamatud on kirjutatud mitu sajandit või aastatuhandet enne meie aega.
23. Kas tuleb pidada kinni Pühast Pärimusest, kui on olemas Pühakiri?
Meil tuleb pidada kinni Pühast Pärimusest, mis on kooskõlas Jumaliku ilmutuse ja Pühakirjaga, nõnda nagu Pühakiri ise seda õpetab. Apostel Paulus kirjutab:
«Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni pärimustest, mida olete õppinud kas meie sõna või kirja kaudu» (2Ts 2:15).
24. Kuidas kasutada Püha Pärimust meie ajal?
Püha Pärimus on vajalik ka meie päevil, et õigesti mõista Pühakirja, õigesti läbi viia Sakramente ja hoida pühi talitusi puhtana nende algsel kujul kehtestatust.
Püha Basileios Suur ütleb selle kohta järgmist: «Kõigist Kirikus hoitavatest dogmadest ja pärimustest on ühed saadud kirjalikust allikast, teised aga võetud vastu salaja edasiantud apostlikust pärimusest. Vagaduse jaoks on mõlemail ühesugune jõud ja sellele ei hakka vastu vaidlema keegi, kes kirikuseadustest kasvõi pisut aru saab. Sest kui me julgeksime tagasi lükata kirjutamata tavad, otsekui poleks neil suurt tähtsust, kahjustaksime tingimata Evangeeliumi kõige olulisemas, – enam veelgi, jätaksime apostlikust kuulutusest alles üksnes välise kesta. Nõnda näiteks, kus on kirjutatud, et need, kes loodavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nimele, peaksid end ristimärgiga varjutama? Milline kiri on meid õpetanud palves ida poole pöörduma? Kes pühakuist on meile kirja pannud sõnad, millega kutsutakse appi Euharistia Leiva ja Õnnistuse Karika muutumisel? Me ei kasuta ju ainult sõnu Apostlist ja Evangeeliumist, vaid ütleme nii enne kui pärast neid sõnu, mis on võetud kirjutamata õpetusest ja millel on Sakramendi jaoks suur jõud. Millise kirja järgi õnnistame me Ristimise vett, Salvimise õli, ristitavat ennast? Kas mitte salajase ja kirjutamata pärimuse järgi? Mis veel? Milline kirjapandud sõna on meile õpetanud õliga salvimist? Kust pärineb inimese kolmekordne vette kastmine? Ja Ristimisega seonduv saatana ja tema inglite ärasalgamine, – millisest kirjast see on võetud? Kas mitte avalikustamata ja hääletult edasiantud õpetusest, mille meie isad, olles põhjalikult õpetatud vaikimisega sakramentide pühadust hoidma, säilitasid uudishimulikule pärimisele ligipääsmatus vaikuses? Sest oleks sobimatu kirjaga kuulutada õpetust sellest, mida ristimatuil isegi vaadata ei ole lubatud?» (Reegel 97, Pühast Vaimust, 27. peatükk).
Pühakirjast
25. Millal on Pühad raamatud kirjutatud?
Pühad raamatud on kirjutatud eri aegadel. Ühed enne Kristuse sündimist, teised aga pärast.
26. Kuidas Pühad raamatud jagunevad?
Neil kahel Pühade raamatute osal on erilised nimetused. Neid Pühi raamatuid, mis on kirjutatud enne Kristuse sündimist, nimetatakse Vana Testamendi raamatuteks; neid aga, mis on kirjutatud pärast Kristuse sündimist, nimetatakse Uue Testamendi raamatuteks.
27. Mis on Vana ja Uus Testament?
Vana ja Uus Testament on Jumala vana ja uus liit inimesega.
28. Milles seisnes Vana Testament?
Vana Testament seisnes selles, et Jumal tõotas anda inimestele Jumaliku Päästja ja valmistas neid Tema vastuvõtmiseks.
29. Kuidas Jumal valmistas inimesi Päästja vastuvõtmiseks?
Jumal valmistas inimesi Päästja vastuvõtmiseks järkjärguliste ilmutuste, prohvetikuulutuste ja eelkujutuste (prototüüpide) kaudu.
30. Milles seisneb Uus Testament?
Uus Testament seisneb selles, et Jumal tõepoolest andis inimestele Jumaliku Päästja, Oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse.
31. Mitmest raamatust koosneb Vana Testament ja millised on nende raamatute nimetused?
Püha Kürillos Jeruusalemmast, püha Athanasios Suur ja püha Johannes Damaskusest peavad Vana Testamendi Pühade raamatute arvuks kakskümmend kaks, vastavalt sellele, kuidas juudid neid loevad (vanaheebrea tähestiku tähtede arvu järgi – toim.) (vt Athanasios, 39. pühakiri, festiivne; Johannes Damaskusest, Usu õpetus, IV raamat, 17. peatükk).
32. Juutide arvestus
on tähelepanuväärne, sest nagu ütleb apostel Paulus: «Neile on usaldatud Jumala sõnad» (Rm 3:2), ning Uue Testamendi kristlik Kirik võttis Vana Testamendi Pühad raamatud vastu Vana Testamendi juudi Kirikult.
33. Vana Testamendi raamatud
loevad püha Kürillos ja püha Athanasios üles järgmiselt: 1. Esimene Moosese raamat. 2. Teine Moosese raamat. 3. Kolmas Moosese raamat. 4. Neljas Moosese raamat. 5. Viies Moosese raamat. 6. Joosua raamat. 7. Kohtumõistjate raamat ja koos sellega otsekui lisandusena Ruti raamat. 8. Esimene ja teine Kuningate raamat kui ühe raamatu kaks osa. 9. Kolmas ja neljas Kuningate raamat. 10. Esimene ja teine Ajaraamat. 11. Esra esimene ja teine raamat. 12. Ester. 13. Iiobi raamat. 14. Laulude raamat. 15. Saalomoni Õpetussõnad. 16. Koguja raamat, tema oma. 17. Ülemlaul, tema oma. 18. Prohvet Jesaja raamat. 19. Prohvet Jeremija raamat. 20. Prohvet Hesekieli raamat. 21. Prohvet Taanieli raamat. 22. Kaheteistkümne prohveti raamatud.
34. Selles Vana Testamendi raamatute loetelus ei ole nimetatud
Jeesuse, Sirahi poja Tarkuseraamatut ega mõningaid teisi, sest neid ei ole heebrea keeles (need ei ole säilinud vanaheebrea originaalis).
35. Kuid me peame need viimased raamatud vastu võtma.
Nende kohta ütleb püha Athanasios Suur: «isad on need määranud lugemiseks Kirikusse astujaile».
36. Kuidas jagunevad Vana Testamendi raamatud?
Sisu järgi võib Vana Testamendi raamatud jagada nelja liiki: seaduseraamatud, mis moodustavad Vana Testamendi peamise aluse; ajalooraamatud, mis sisaldavad peamiselt vagaduse ajalugu; õpetusraamatud, mis sisaldavad vagaduse õpetust; ja prohvetiraamatud, mis sisaldavad ennustusi ehk kuulutusi tuleviku, eriti Jeesuse Kristuse kohta.
37. Millised Vana Testamendi raamatud on seaduseraamatud?
Seaduseraamatuid on viis, kirjutatud prohvet Moosese poolt: Esimene, Teine, Kolmas, Neljas ja Viies Moosese raamat. Jeesus Kristus Ise annab neile raamatuile ühise nimetuse – Moosese Seadus (vt Lk 24:44).
38. Esimene Moosese raamat
sisaldab jutustuse maailma ja inimese loomisest, samuti vagaduse ajaloo ja rajamise inimsoo esimestel aegadel.
39. Ülejäänud neli Moosese raamatut
sisaldavad vagaduse ajalugu prohvet Moosese aegadel ning läbi tema Jumalalt antud seadust.
40. Millised Vana Testamendi raamatud on ajalooraamatud?
Vana Testamendi ajalooraamatud on: Joosua, Kohtumõistjate, Ruti, Kuningate, Ajaraamatute, Esra, Nehemja ja Estri raamat.
41. Millised Vana Testamendi raamatud on õpetusraamatud?
Õpetusraamatud on Iiobi raamat, Laulude raamat ja Saalomoni raamatud.
42. Millise koha hõivab Piiblis Laulude raamat?
Laulude raamat sisaldab koos vagaduse õpetusega selle ajalugu ja palju ennustusi Kristusest Päästjast. Olles suurepärane juhis palveks ja Jumala ülistamiseks, kasutatakse Laulude raamatut alati jumalateenistusel.
43. Millised Vana Testamendi raamatud on prohvetiraamatud?
Prohvetiraamatud on prohvetite raamatud: Jesaja, Jeremija, Hesekieli, Taanieli ja kaheteistkümne teise oma.
44. Mitu raamatut on Uues Testamendis?
Uues Testamendis on kakskümmend seitse raamatut.
45. Milliseid Uue Testamendi raamatuid nimetatakse seaduseraamatuiks?
Seaduseraamatud, mis on Uue Testamendi aluseks, on neli raamatut, mis moodustavad Evangeeliumi: evangelistide Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese omad.
46. Mida tähendab sõna «Evangeelium»?
Sõna Evangeelium on kreekakeelne, see tähendab head sõnumit ehk rõõmusõnumit.
47. Millest räägitakse Evangeeliumis?
Raamatud, mida nimetatakse Evangeeliumiks, kuulutavad meie Issanda Jeesuse Kristuse jumalikkusest, Tema tulemisest maa peale, Tema elust maa peal, Tema imetegudest ja päästvast õpetusest, viimaks Tema ristisurmast, kirkast ülestõusmisest ja taevasseminemisest.
48. Miks sai Evangeelium sellise nimetuse?
Neid raamatuid nimetatakse Evangeeliumiks seepärast, et inimestele ei saa olla paremat ega rõõmsamat sõnumit kui sõnum Jumalikust Päästjast ja igavesest päästest. Seepärast eelnebki Evangeeliumi lugemisele Kirikus ja saadab seda iga kord rõõmus hüüd: Au Sulle, Issand, au Sulle!
49. Milline raamat Uues Testamendis on ajalooraamat?
Uue Testamendi raamatute seas on üks ajalooraamat: Apostlite tegude raamat.
50. See jutustab Püha Vaimu laskumisest apostlite peale
ja kristliku Kiriku levimisest nende kaudu.
51. Mida tähendab sõna apostel?
Sõna apostel tähendab saadikut. Selle nimega nimetatakse meie Issanda Jeesuse Kristuse valitud jüngreid, kelle Ta läkitas Evangeeliumi kuulutama.
52. Millised raamatud Uues Testamendis on õpetusraamatud?
Uue Testamendi õpetusraamatud on seitse Ühiskirja: üks apostel Jaakobuse, kaks Peetruse, kolm Johannese, üks Juuda oma, ning neliteist apostel Pauluse kirja: roomlastele, kaks korintlastele, galaatlastele, efeslastele, filiplastele, koloslastele, kaks tessalooniklastele, kaks Timoteosele, Tiitusele, Fileemonile ja heebrealastele.
53. Milline raamat Uues Testamendis on prohvetiraamat?
Uue Testamendi raamatute seas on ka üks prohvetiraamat – see on Ilmutusraamat.
54. Kreeka keelest tõlgituna
tähendab see sõna ilmutust.
55. See raamat sisaldab saladuslikku kujutust
Kristuse Kiriku ja kogu maailma tulevasest saatusest.
56. Kuidas tuleb Pühakirja lugeda?
Pühakirja lugemisel tuleb järgida järgmist: seda tuleb lugeda aupaklikult, kui Jumala sõna, ja palvega selle mõistmiseks; puhtast kavatsusest, oma usu kinnitamiseks ja heade tegude jaoks õhutuseks; mõista tuleb seda vastavalt Õigeusu Kiriku ja pühade isade tõlgendusele.
57. Mis kinnitab, et Pühakiri on Jumala sõna?
Kirik esitab järgmised tunnused sellest, et Jumala ilmutuse õpetus ja Pühakiri on tõeline Jumala sõna: selle õpetuse kõrgus, mis tunnistab, et seda ei oleks saanud inimmõistus välja mõelda; selle õpetuse puhtus, mis näitab, et see pärineb Jumala kõige puhtamast mõistusest; prohvetikuulutused; imed; selle õpetuse vägev mõju inimsüdametele, mis on omane üksnes Jumala väele.
58. Mis on prohvetikuulutused?
Prohvetikuulutused on tõelise Jumaliku ilmutuse tunnus. Seda võib selgitada järgmise näitega.
Prohvet Jesaja ennustas Kristuse Päästja sündi Neitsist, mida inimmõistus ei suutnud isegi ette kujutada, ning mitusada aastat hiljem sündis meie Issand Jeesus Kristus Pühimast Neitsist Maarjast. See ennustus oli kõiketeadva Jumala sõna, ennustuse täitumine aga kõikvõimsa Jumala tegu. Seepärast toobki evangelist Matteus Kristuse sünnist jutustades ära Jesaja ennustuse:
«Aga see kõik on sündinud, et läinuks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: «Vaata, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel», see on tõlgituna: Jumal on meiega» (Mt 1:22–23).
59. Mis on imeteod?
Imeteod on teod, mida ei saa teha inimlike teadmiste ega võimete abil, vaid ainult Jumala kõikvõimsa väega. Näiteks – surnu ülesäratamine.
60. Imeteod on tõelise Jumala sõna tunnus.
Kes teeb tõelisi imesid, see tegutseb Jumala väega, järelikult on ta Jumalale meelepärane ja Pühast Vaimust osaline. Selline inimene räägib ainult tõtt. Ja seetõttu, kui ta räägib Jumala nimel, räägib tema kaudu Jumala sõna. Issand Jeesus Kristus Ise tegi imetegusid, mis olid tunnistuseks Tema jumalikust läkitusest:
«Teod, mis Isa on mulle andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavad minust, et Isa on minu läkitanud» (Jh 5:36).
61. Milline on kristliku õpetuse mõju?
Kristliku õpetuse vägevat mõju võib näha kaheteistkümne apostli näitel, kes olid valitud vaeste, õpetuseta, madala ühiskondliku seisusega inimeste hulgast, kuid selle õpetusega võitsid ja allutasid nad Kristusele vägevad, targad, rikkad, kuningad ja kuningriigid.
Katekismuse ülesehitus
62. Millisesse kolme ossa võib katekismuse jagada?
Selleks et vagaduse katekismusõpetuse ülesehitust õigesti kujutada, võime «Õigeusu tunnistuse» kohaselt, mille Idapatriarhid on heaks kiitnud, juhinduda apostel Pauluse sõnadest, et kristlase elu aluseks peavad olema usk, lootus ja armastus.
«Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm» (1Kr 13:13).
Niisiis on kristlasele vaja: õpetust usust Jumalasse ja Sakramentidesse, mida Tema ilmutab; õpetust lootusest Jumalale ja vahenditest, kuidas selles kinnistuda; õpetust armastusest Jumala vastu ja kõige vastu, mida Tema käsib armastada.
63. Mille kaudu avaneb õpetus usust?
Kirik juhatab meid usuõpetusse Usutunnistuse kaudu.
64. Mille kaudu avaneb õpetus lootusest?
Juhiseks lootuse õpetusse võib pidada Issanda õndsakskiitmiste sõnu ja Issanda palvet.
65. Mille kaudu avaneb õpetus armastusest?
Esmase õpetuse armastusest võib leida Jumala Seaduse kümnest käsust.
I osa. Usust
Usutunnistuse esimesest liikmest
76. Mida tähendab uskuda Jumalasse?
Jumalasse uskuda tähendab omada elavat veendumust Tema olemasolust, omadustest ja tegudest ning kogu südamega vastu võtta Tema ilmutust inimsoo päästmisest.
77. Pühakirjast võib teada saada, milles peab seisnema usk Jumalasse.
Apostel Paulus kirjutab:
«Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad» (Hb 11:6).
Usu mõju kristlastes kujutab apostel järgmises palves nende eest Jumala poole:
«et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väe saada tugevaks tema Vaimu läbi seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis» (Ef 3:16–17).
78. Mis on usu mõju Jumalasse?
Südamliku usu Jumalasse lähim ja vältimatu mõju peab olema usu enda tunnistamine.
79. Mida tähendab usku tunnistada?
Usku tunnistada tähendab avalikult tunnistada, et me oleme õigeusklikud, ja seda tunnistada sellise siiruse ja kindlusega, et ei kiusatused, ähvardused, piinad ega surm ise ei saaks meid sundida tõelisest Jumalast ja meie Issandast Jeesusest Kristusest usust taganema.
80. Kas oma usku on vaja avalikult tunnistada?
Apostel Paulus tunnistab, et avalik usutunnistus on hädavajalik päästeks:
«sest südamega usutakse õiguseks ja suuga tunnistatakse päästeks» (Rm 10:10).
81. Pääste jaoks ei ole vaja mitte ainult uskuda,
vaid ka õigeusku tunnistada, sest kui keegi oma ajaliku elu või maiste huvide säilitamiseks usutunnistusest taganeks, näitaks ta sellega, et tal ei ole tõelist usku Jumalasse Päästjasse ega tulevasse õndsasse ellu.
82. Miks räägitakse Usutunnistuses usust ühte Jumalasse?
Usutunnistuses ei ole öeldud: ma usun Jumalasse, vaid on lisatud: ühtainsasse Jumalasse – selleks, et tõrjuda paganate väärõpetust, kes, austades Jumala loodut Jumalana, arvasid, et jumalaid on palju.
83. Kuidas räägib Pühakiri Jumala ühtsusest?
Pühakirja õpetuse sõnad Jumala ainsusest on Usutunnistusse toodud apostel Pauluse ütlusest:
«ei ole ühtki muud Jumalat kui vaid Üks. Sest kuigi on olemas nõndanimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, sest jumalaid on palju ja isandaid palju, siiski on meil üksainus Jumal, Isa, kellest kõik on välja läinud ja kelle jaoks meiegi oleme, ning üksainus Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi kõik on olemas ja kelle läbi meiegi oleme» (1Kr 8:4–6).
84. Kas Jumala olemust on võimalik tundma õppida?
Jumala olemust ei ole võimalik tundma õppida. See on kõrgemal igasugusest tunnetusest, mitte ainult inimeste, vaid ka inglite omast.
85. Sellest räägib Pühakiri apostel Pauluse kaudu,
et Jumal «elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene ei ole näinud ega saagi näha» (1Tm 6:16).
86. Millised on Jumala omadused?
Jumala ilmutusest võib laenata järgmised mõisted Jumala olemusest ja olemuslikest omadustest: Jumal on igavene, kõikehea, kõiketeadev, kõikõiglane, kõikvõimas, kõikjalviibiv, muutumatu, täiuslikult rahulolev, kõikõnnis Vaim.
87. Kõike seda võib näha Pühakirjast.
Issand Jeesus Kristus Ise ütles, et «Jumal on Vaim» (Jh 4:24).
Jumala igavikulisusest ütleb prohvet Taavet:
«Enne kui mäed sündisid ja enne kui maa ja maailm valmistati, oled sina, oh Jumal, igavesest ajast igavesti» (Ps 90:2).
Ilmutusraamatust loeme järgmise ülistuslaulu Jumalale:
«Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!» (Ilm 4:8).
Apostel Paulus ütleb, et Evangeelium on kuulutatud «igavese Jumala käsu järgi» (Rm 16:26).
Jumala headusest ütleb Jeesus Kristus Ise:
«Keegi ei ole hea kui ainult üks – Jumal» (Mt 19:17).
Apostel Johannes ütleb:
«Jumal on armastus» (1Jh 4:16).
Prohvet Taavet laulab:
«Halastaja ja armuline on Issand, pika meelega ja rikas heldusest. Issand on hea kõikide vastu ja tema halastus on kõigi tema tegude üle» (Ps 145:8–9).
Jumala kõiketeadmisest ütleb apostel Johannes:
«Jumal on suurem kui meie süda ja tunneb kõike» (1Jh 3:20).
Apostel Paulus hüüab:
«Oh küll on Jumala rikkus ja tarkus ja tunnetus sügav! Kui käsitamatud on tema kohtuotsused ja jälgimatud tema teed!» (Rm 11:33).
Jumala õiglusest laulab prohvet Taavet:
«Sest Issand on õige, ta armastab õigust, ausad näevad tema palet» (Ps 11:7).
Apostel Paulus ütleb, et Jumal «tasub igaühele tema tegusid mööda» (Rm 2:6) ja et
«Jumal ei tee erapoolikult vahet inimeste vahel» (Rm 2:11).
Jumala kõikvõimsusest ütleb laulik:
«Sest tema ütles, ja see sündis, tema käskis, ja see seisis püsti» (Ps 33:9).
Peaingel Gabriel ütleb Evangeeliumis:
«sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu» (Lk 1:37).
Jumala kõikjalviibimist kujutab prohvet Taavet nõnda:
«Kuhu ma läheksin sinu Vaimu eest, ja kuhu ma põgeneksin sinu palge eest? Kui ma astuksin üles taevasse, siis oled sina seal, ja kui ma teeksin endale aseme põrgusse, vaata, siis oled sina ka seal. Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama mere kaugeimasse otsa, ka sealgi juhataks mind sinu käsi ja sinu parem käsi hoiaks mind kinni. Kui ma ütleksin: pimedus varjaku mind kindlasti, ja öö olgu valgus minu ümber, siis ei oleks pimeduski sinu eest pime, vaid öö valgustaks otsekui päev, pimedus oleks otsekui valgus» (Ps 139:7–12).
Apostel Jakoobus kirjutab, et valguste Isa juures «ei ole muutust ega varjugi kõikumisest» (Jk 1:17).
Apostel Paulus ütleb, et Jumal «ei vaja teenimist inimkätelt, otsekui puuduks tal midagi, tema, kes ise kõigile annab elu ja hinguse ja kõik muu» (Ap 17:25).
Sama apostel nimetab Jumalat:
«õnnis ja ainus Vägev, kuningate Kuningas ja isandate Isand» (1Tm 6:15).
88. Miks omistab Pühakiri Jumalale kehalisi organeid?
Jumal on Vaim, ent Pühakiri omistab Talle kehalisi organeid, näiteks: süda, silmad, kõrvad, käed. Pühakiri kohandub selles harilikule inimkeelele, mõista tuleb aga vaimses ja kõrgemas mõttes: näiteks Jumala süda tähendab headust ehk Jumala armastust, silmad ja kõrvad tähendavad kõiketeadmist, käed – kõikvõimsust.
89. Kus Jumal elab?
Jumal on kõikjal, kuid taevas on Tema eriline kohalolu, mis avaldub igaveses kirkuses õndsatele vaimudele; samuti on templites Tema eriline, armust ja saladuslik kohalolu, mida usklikud aupaklikult tunnetavad ja tajuvad ning mis mõnikord avaldub erilistes tunnustähtedes.
Jeesus Kristus ütleb:
«Sest kus kaks või kolm on koos minu nimel, seal olen mina nende keskel» (Mt 18:20).
90. Kuidas mõista Usutunnistuse sõnu «Ma usun ühtainsasse Jumalasse Isasse»?
Usutunnistuse sõnu: Ma usun ühte(ainsasse) Jumalasse Isasse tuleb mõista suhtes Püha Kolmainsuse saladusega, sest Jumal on üks olemuselt, kuid kolmene Isikuis: Isa, Poeg ja Püha Vaim, ühtolemuslik ja jagamatu Kolmainsus.
91. Kuidas räägib Pühakiri Pühast Kolmainsusest?
Peamised ütlused selle kohta Uues Testamendis on järgmised:
«Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse» (Mt 28:19).
«Sest kolm on tunnistajaid: Vaim ja vesi ja veri, ja need kolm on üksmeelsed» (1Jh 5:7-8, tekstivariandi järgi, mis sisaldab: «Isa, Sõna ja Püha Vaim; ja need kolm on üks»).
92. Pühast Kolmainsusest räägitakse ka Vanas Testamendis, kuigi mitte nii selgelt. Näiteks:
«Issanda sõnaga on tehtud taevad, ja tema suu vaimuga kõik nende vägi» (Ps 33:6).
«Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik ilmamaa on täis tema au!» (Js 6:3).
93. Kas Jumala kolmainsust on võimalik mõista?
Jumal on üks kolmes Isikus. Me ei mõista seda Jumaluse seesmist saladust, kuid usume sellesse Jumala sõna eksimatu tunnistuse järgi:
«Nõndasamuti ei tunne ka Jumala asju keegi muu kui Jumala Vaim» (1Kr 2:11).
94. Milles seisneb erinevus Püha Kolmainsuse Isikute vahel?
Püha Kolmainsuse Isikute vahel on erinevus selles, et Jumal Isa ei sünni ega lähtu ühestki teisest Isikust; Jumala Poeg sünnib igavikust Isast; Püha Vaim lähtub igavikust Isast.
95. Millise väärikuse omavad Püha Kolmainsuse Isikud?
Kolm hüpostaasi ehk Isikut Pühas Kolmainsuses on täiesti võrdse jumaliku väärikusega. Nõnda nagu Isa on tõeline Jumal, on ka Poeg tõeline Jumal, ja ka Püha Vaim on tõeline Jumal; kuid seejuures nõnda, et neis kolmes hüpostaasis avaldub üks kolmehüpostaasiline Jumal.
96. Miks nimetatakse Jumalat Kõigeväeliseks?
Jumalat nimetatakse Kõigeväeliseks seepärast, et Tema hoiab kõike, mis olemas on, Oma väe ja tahte all.
97. Miks nimetame me Jumalat Loojaks?
Usutunnistuse sõnad: Taeva ja maa, kõigi nähtavate ja nähtamatute asjade Loojasse räägivad sellest, et kõik on Jumala loodud ja miski ei saa olla ilma Jumalata.
98. Need sõnad on võetud Pühakirjast.
Esimese Moosese raamat algab sõnadega:
«Alguses lõi Jumal taeva ja maa» (1Ms 1:1).
Apostel Paulus ütleb Jeesuse Kristuse, Jumala Poja kohta:
«sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevas ja maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed või ülemused, olgu valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja tema jaoks» (Kl 1:16).
99. Keda me mõistame nimetuse «nähtamatud» all?
Usutunnistuses tuleb nähtamatute all mõista nähtamatut ehk vaimset maailma, kuhu kuuluvad inglid.
100. Kes on inglid?
Inglid on kehatud vaimud, kellel on mõistus, tahe ja vägi.
101. Mida tähendab nimi «ingel»?
Nimi «ingel» tähendab sõnumitoojat.
102. Miks neid nõnda nimetatakse?
Neid nimetatakse nõnda seepärast, et Jumal saadab neid Oma tahet kuulutama. Nõnda näiteks saadeti peaingel Gabriel ette kuulutama Pühimale Neitsile Maarjale Päästja eostumist.
103. Kes on loodud varem: inimesed või inglid?
Nähtamatu on loodud enne nähtavat ning inglid enne inimesi (Õigeusu tunnistus, I osa, küsimus 18).
104. Sellest võib leida tunnistuse Pühakirjast.
Iiobi raamatus ütleb Jumal Ise maa loomisest nõnda:
«Millele on rajatud selle alused, või kes on pannud selle nurgakivi ajal, mil hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad rõõmust hüüdsid?» (Ii 38:6–7).
105. Kes on kaitseinglid?
Kaitseingli nimetus on võetud järgmistest Pühakirja sõnadest:
«Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel» (Ps 91:11).
106. Igaühel meist on oma kaitseingel.
Selles kinnitavad meid järgmised Issanda Jeesuse Kristuse sõnad:
«Vaadake ette, et te ei põlgaks ühtainustki neist pisukestest; sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu Isa palet, kes on taevas» (Mt 18:10).
107. Kes on deemonid?
Mitte kõik inglid ei ole head ja heategevad. On olemas kurjad inglid, keda muidu nimetatakse kuraditeks või kurjadeks vaimudeks.
108. Nad on loodud headena, kuid on saanud kurjaks
seepärast, et nad rikkusid täieliku Jumalale allumise kohustuse ja langesid nõnda Temast ära ning sattusid enesearmastusse, uhkusesse ja kurjusesse. Apostel Juuda ütluse järgi on need
«inglid, kes ei hoidnud oma seisust, vaid jätsid maha oma eluaseme» (Jd 1:6).
109. Mida tähendab sõna «kurat»?
Sõna kurat tähendab laimajat või ahvatlejat.
110. Miks nimetatakse kurje inglisid kuraditeks?
Kurje inglisid nimetatakse kuraditeks seepärast, et olles inimeste suhtes salakavalad, ahvatledes neid, sisendavad nad neisse valemõtteid ja kurje soove.
Sellest räägib Jeesus Kristus uskmatuile juutidele:
«Teie olete oma isast kuradist ja tahate teha oma isa himude järgi. Tema oli mõrtsukas algusest peale ega püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast käest, sest ta on valetaja ja vale isa» (Jh 8:44).
111. Mida ütleb Pühakiri maailma loomisest?
Pühakiri on meile ilmutanud maailma loomisest järgmist: alguses lõi Jumal eimillestki taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas. Seejärel lõi Jumal järkjärgult: maailma olemasolu esimesel päeval – valguse; teisel päeval – kinnisvõlvi ehk nähtava taeva; kolmandal – vete kogumispaigad maa peal, kuiva maa ja taimestiku; neljandal – päikese, kuu ja tähed; viiendal – kalad ja linnud; kuuendal – maismaal elavad loomad ja lõpuks inimese. Inimesega lõppes loomistöö ning seitsmendal päeval lõpetas Jumal Oma loomistööd. Seepärast nimetatakse seitsmendat päeva sabatiks, mis heebrea keelest tõlgituna tähendab puhkust (vt 1Ms 2:2).
112. Kas nähtavad olevused on loodud sellistena, nagu need praegu välja näevad?
Nähtavad olevused ei ole loodud sellistena, nagu me neid praegu näeme. Loomisel oli kõik hea, see tähendab puhas, kaunis ja kahjutu.
113. Milles seisneb inimese loomise erilisus?
Jumal Pühas Kolmainsuses ütles:
«Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks» (1Ms 1:26).
Ja Jumal lõi maapõrmust esimese inimese Aadama ihu, puhus tema palgesse eluhingamise, tõi Aadama paradiisi, andis talle toiduks lisaks teistele paradiisi viljadele ka elupuu vilju; lõpuks, võttes Aadamalt unenäos ribi, lõi sellest esimese naise – Eeva (vt 1Ms 2:21–22).
114. Milles seisneb Jumala näokuju?
Jumala näokuju seisneb, apostel Pauluse selgituse järgi,
«tõe õiguses ja pühaduses» (Ef 4:24).
115. Mis on eluhingamine?
Eluhingamine on hing, vaimne ja surematu olevus.
116. Mis on paradiis?
Sõna paradiis tähendab aeda. Nõnda on nimetatud esimese inimese kaunis ja õnnis eluase, mida Esimese Moosese raamat kirjeldab aiasarnasena.
117. Kuidas me mõistame paradiisi, kus esimesed inimesed viibisid?
Paradiis, kus esimesed inimesed viibisid, oli ihu jaoks ainelise, nähtava õndsa eluasemena; hinge jaoks aga vaimse, armust osasaamise seisundina koos Jumalaga ja Jumala loomingu vaimse vaatlemisena (vt püha Gregorios Teoloog, kõne 38, 42; püha Johannes Damaskusest, Usu õpetus, II raamat, 12. peatükk, 3. lõik).
118. Mis on elupuu?
Elupuu on puu, mille viljadest toitudes oleks inimese ihu olnud valutu ja surematu.
119. Miks loodi Eeva Aadama ribist?
Eeva loodi Aadama ribist selleks, et kogu inimsugu oleks oma päritolult üks ihu ja et sellest tulenevalt oleksid inimesed loomuomaselt kaldu üksteist armastama ja hoidma.
120. Milles seisneb inimese sihtmäärang?
Inimese sihtmäärang seisneb selles, et ta tunnetaks Jumalat, armastaks ja ülistaks Teda ning oleks seetõttu igavesti õnnis.
121. Mida me nimetame Jumala ettemääramiseks?
Jumala ettemääramiseks nimetatakse Jumala tahet inimese ettemääratusest igavesele õndsusele.
122. Jumala ettemääramine inimese õndsuseks
jääb muutumatuks isegi nüüd, kui inimene ei ole õnnis. Õndsuse teelt kõrvale kaldunud inimesele soovis Jumal Oma etteteadmise ja lõputu halastuse tõttu avada uue tee õndsuseni Oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse kaudu.
«tema on meid temas valinud enne maailma rajamist» (Ef 1:4), – ütleb apostel Paulus.
123. Milline on Jumala ettemääramine inimeste kui terviku ja iga inimese üksikult suhtes?
Jumal ettemääras ja andis kõigile inimestele ettevalmistava armu ja vahendid õndsuse saavutamiseks. Otseselt õndsusele ettemääras Ta need, kes Tema poolt antavat armu vabatahtlikult vastu võtavad, kasutavad Tema poolt antud päästvaid vahendeid ning käivad õndsuse poole Tema näidatud teed mööda.
124. Jumala sõna räägib sellest nõnda:
«sest keda ta on ette ära tundnud, need on ta ka ette määranud» (Rm 8:29).
125. Idapatriarhide usutunnistuses on selle kohta öeldud:
Kuna Ta nägi ette, et ühed kasutavad oma vaba tahet hästi, teised aga halvasti, siis ettemääras Ta ühed kirkusele, teised aga mõistis hukka (2. liige).
126. Mida me nimetame Jumala eestkoseks (ettehooldeks)?
Jumala eestkoseks nimetatakse maailma ja inimese loomisele järgnevat Jumala tegevust maailma ja eriti inimese suhtes.
127. Jumala eestkosе on Jumala kõikvõimsuse, tarkuse ja headuse pidev tegevus,
millega Jumal säilitab olevuste olemasolu ja jõu, suunab neid headele eesmärkidele, aitab kaasa igale heale, ent headusest kõrvalekaldumisest tekkiva kurjuse tõkestab või parandab ning pöörab headeks tagajärgedeks.
128. Kuidas räägitakse Jumala eestkosest Pühakirjas?
Jumala eestkosest räägib Pühakirjas Issand Jeesus Kristus Ise:
«Pange tähele taeva linde: nemad ei kylva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?» (Mt 6:26).
Neis sõnades on näha nii Jumala üldist eestkoset olevuste kui ka erilist eestkoset inimese suhtes. Kogu 91. laul on Jumala erilise ja mitmekülgse inimese-eestkose kujutis.
129. Kuidas tuleb mõista nimesid «Jeesus», «Kristus», «Jumala Poeg»?
Jumala Pojaks nimetatakse Püha Kolmainsuse teist Isikut Tema Jumaluse poolest. Jumala Poega nimetatakse Jeesuseks, kui Ta sündis maa peale inimesena. Kristuseks nimetasid Teda prohvetid ajal, mil Tema tulekut maa peale alles oodati.
130. Mida tähendab nimi «Jeesus»?
Nimi Jeesus tähendab Päästjat ja selle andis peaingel Gabriel.
131. See nimi anti Jumala Pojale Tema sündimisel maa peale,
sest Ta sündis inimesi päästma.
132. Mida tähendab nimi «Kristus»?
Nimi Kristus tähendab Võiutut, ja see pärineb püha müroniga võidmisest, mille kaudu antakse Püha Vaimu armuande.
133. Keda veel nimetati Võiututeks?
Mitte üksnes Jeesust, Jumala Poega, ei nimetata Võiutuks. Võiututeks nimetati muistsest ajast kuningaid, ülempreestreid ja prohveteid.
134. Miks nimetatakse Jeesust, Jumala Poeg Võiutuks?
Jeesust, Jumala Poega nimetatakse Võiutuks seepärast, et Tema inimloomusele on mõõtmatult antud kõik Püha Vaimu annid. Nõnda kuulub Talle kõrgeimal määral Prohveti teadmine, Ülempreestri pühadus ja Kuninga vägi.
135. Mida tähendab nimi «Issand»?
Jeesust Kristust nimetatakse Issandaks selles mõttes, et Ta on tõeline Jumal. Nimi Issand on üks Jumala nimedest.
136. Kuidas räägib Pühakiri Jeesuse Kristuse jumalikkusest?
Pühakiri räägib Jeesuse Kristuse, Jumala Poja jumalikkusest nõnda:
«Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal» (Jh 1:1).
137. Miks nimetatakse Jeesust Kristust Jumala ainusündinud Pojaks?
Jeesust Kristust nimetatakse Jumala ainusündinud Pojaks seepärast, et üksnes Tema on Jumala Poeg, sündinud Jumal Isa olemusest, ja seetõttu üht olemust Jumal Isaga; ja seepärast on Ta võrreldamatult üle kõigist pühadest inglitest ja pühadest inimestest, keda nimetatakse Jumala poegadeks «armu» läbi (vt Jh 1:12).
138. Kas Pühakiri nimetab Jeesust Kristust ainusündinuks?
Pühakiri nimetab Jeesust Kristust ainusündinuks. Näiteks järgmistes evangelist Johannese ütlustes:
«Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isa ainusündinud Poja kirkust, täis armu ja tõde» (Jh 1:14).
«Jumalat ei ole keegi iial näinud, ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on temast teada andnud» (Jh 1:18).
139. Mille poolest erineb Jumala Poeg Püha Kolmainsuse teistest Isikutest?
Usutunnistuses on Jumala Poja kohta öeldud, et Ta on Isast «sündinud». Sellega osutatakse isikuomadusele, mille poolest Ta erineb Püha Kolmainsuse teistest Isikutest.
140. Millal on Jumala Poeg sündinud?
On öeldud, et Ta on sündinud enne kõiki ajastuid (igavikust), et keegi ei arvaks, et oli aeg, mil Teda ei olnud. Sellega osutatakse, et Jeesus Kristus on igavene Jumala Poeg, nõnda nagu igavene on Jumal Isa.
141. Mida tähendavad sõnad «valgus valgusest»?
Usutunnistuse sõnad valgus valgusest on näide, mis mõningal määral selgitab Jumala Poja käsitamatut sündimist Isast. Päikesele vaadates näeme valgust. Sellest valgusest sünnib nähtav valgus kogu päikeseümbritsevas ruumis, kuid mõlemad on üks valgus, jagamatu, ühest loomusest. Nõnda on ka Jumal Isa igavene Valgus (vt 1Jh 1:5); Temast sünnib Jumala Poeg, kes on samuti igavene Valgus, kuid Jumal Isa ja Jumala Poeg on üksainus igavene Valgus, jagamatu, ühest jumalikust olemusest.
142. Mida tähendavad sõnad «tõeline Jumal tõelisest Jumalast»?
Usutunnistuse sõnad: tõeline Jumal tõelisest Jumalast tähendavad, et Jumala Poega nimetatakse tõeliseks Jumalaks samas mõttes nagu Jumal Isatki.
143. Need on Pühakirja sõnad,
võetud järgmisest evangelist Johannese ütlusest:
«Ent me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile arusaamise tunda ära seda, kes on tõeline, ja me oleme selles Tõelises, tema Poja Jeesuses Kristuses. Tema on tõeline Jumal ja igavene elu» (1Jh 5:20).
144. Kas Jumala Poeg on loodud?
Usutunnistuses on öeldud, et Jumala Poeg on sündinud, mitte loodud. See on tehtud Areiose vastu, kes õpetas jumalatult, et Jumala Poeg on loodud olevus.
145. Mida tähendavad sõnad «ühtolemuslik Isaga»?
Sõnad ühtolemuslik Isaga tähendavad, et Jumala Pojal on üks jumalik olemus Jumal Isaga.
146. Kuidas räägib Pühakiri Poja ja Isa ühtolemuslikkusest?
Pühakirjas ütleb Jeesus Kristus Ise Enda ja Jumal Isa kohta nõnda:
«Mina ja Isa oleme üks» (Jh 10:30).
147. Mida tähendavad sõnad «Tema läbi on kõik loodud»?
Usutunnistuse sõnad Tema läbi on kõik loodud näitavad, et Jumal Isa lõi kõik Oma Poja kaudu, kui Oma igavese tarkuse ja igavese Sõna kaudu.
«Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi» (Jh 1:3).
Usutunnistuse kolmandast liikmest
148. Kellest räägitakse Usutunnistuses, kui öeldakse «tuli alla taevast»?
Tuli alla taevast – nõnda on Usutunnistuses öeldud Jumala Poja kohta.
149. Kuidas võis Jumal tulla alla taevast, kui Ta on kõikjalviibiv?
Olles kõikjalviibiv, on Jumal alati nii taevas kui ka maa peal; kuid maa peal oli Ta enne nähtamatu, seejärel aga ilmus lihas; seepärast öeldakse, et Ta tuli alla taevast.
150. Sellest räägib Pühakiri Issanda Jeesuse Kristuse enda sõnadega:
«Ükski ei ole läinud üles taevasse peale selle, kes on tulnud alla taevast, Inimese Poja, kes on taevas» (Jh 3:13).
151. Miks tuli Jumala Poeg alla taevast?
Jumala Poeg tuli alla taevast meie, inimeste, ja meie päästmise pärast, nagu Usutunnistuses öeldud.
152. Keda tuli Jumala Poeg päästma?
Öeldud, et Jumala Poeg tuli alla taevast meie, inimeste, pärast selles mõttes, et Ta ei tulnud maa peale mitte ühegi üksiku rahva ega mõne inimese pärast, vaid meie kõigi, inimeste üldse, päästmiseks.
153. Millest tuli Jumala Poeg inimesi päästma?
Jumala Poeg tuli maa peale päästma inimesi patust, needusest ja surmast.
154. Mis on patt?
Patt on seaduse rikkumine.
«patt on seadusetus» (1Jh 3:4).
155. Kust tuli patt inimestesse?
Patt tuli inimestesse kuradilt, hoolimata sellest, et nad on loodud Tema näo järgi, kellel pattu ei ole.
«Kes teeb pattu, see on kuradist, sest kurat on teinud pattu algusest peale» (1Jh 3:8).
156. Millal tuli patt inimestesse?
Patt läks kuradilt üle inimestele, kui kurat ahvatles Eeva ja Aadama ning kallutas neid Jumala käsku rikkuma.
157. Millise käsu rikkus Aadam?
Jumal käskis Aadamal paradiisis mitte süüa vilju hea ja kurja tundmise puust, ning ütles talle, et niipea kui ta neist maitseb, sureb ta surma.
158. Miks oli inimesele käsu rikkumine surmatoov?
Inimesele sai surmatoovaks hea ja kurja tundmise puu vilja söömine, sest see oli seotud sõnakuulmatusega Jumala tahtele. Sõnakuulmatus lahutas inimese Jumalast ja Tema armust ning võõrandas ta elust Jumalas.
159. Miks nimetati paradiisi puud «hea ja kurja tundmise puuks»?
Nimetus «hea ja kurja tundmise puu» vastab endale, sest inimene sai selle puu kaudu kogemuslikult teada, milline hea on seotud Jumala tahtele kuuletumisega ja milline kurjus sellele vastupanuga.
160. Kuidas sai võimalikuks sõnakuulmatus Jumala tahtele?
Aadam ja Eeva kuuletusid kuradile vastupidiselt Jumala tahtele. Jumal andis Oma armust inimesele loomisel tahte, mis oli loomupäraselt kaldu Jumalat armastama, kuid seejuures vaba; inimene aga tarvitas seda vabadust kurjasti.
161. Kuidas ahvatles kurat Aadamat ja Eevat?
Eeva kõneles paradiisis maoga, kes veenis teda, et kui inimesed maitsevad hea ja kurja tundmise puu vilju, siis nad tunnevad head ja kurja ning saavad olema otsekui jumalad. Eeva laskis end sellest tõotusest ja viljade ilust ahvatleda ja sõi neid; Aadam maitses neid vilju tema eeskujul.
162. Mis tulenes Aadama patust?
Aadama patust tulenesid needus ja surm.
163. Mis on needus?
Needus on patu hukkamõistmine Jumala õiglase kohtu poolt, samuti maa peal esineva kurjuse hukkamõistmine, mis tuli inimestele karistuseks nende patu eest. Jumal ütles Aadamale:
«Neetud olgu maapind sinu pärast» (1Ms 3:17).
164. Milline surm tulenes Aadama patust?
Aadama patust tulenes kahesugune surm: ihulik, mil ihu jääb ilma hingest, kes teda elustas, ja vaimne, mil hing jääb ilma Jumala armust, kes teda elustas kõrgema vaimse eluga.
165. Kuidas hing sureb?
Hing võib surra, kuid mitte nõnda nagu ihu. Ihu, surres, muutub tundetuks ja laguneb; hing aga, surres patu läbi, jääb ilma vaimsest valgusest, rõõmust ja õndsusest, kuid ei lagune ega hävi, vaid jääb pimeduse, kurbuse ja kannatuse seisundisse.
166. Miks inimesed surevad?
Mitte ainult esimesed inimesed ei surnud, vaid kõik surevad, sest nad põlvnevad patust nakatunud Aadamast ja patustavad ka ise. Nõnda nagu nakatunud allikast voolab nakatunud vool, nõnda põlvneb patust nakatunud ja seetõttu surelikust esiisast patust nakatunud ja seetõttu surelik järeltulijaskond.
167. Pühakiri räägib sellest nõnda:
«Otsekui patt tuli maailma ühe inimese kaudu ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud» (Rm 5:12).
168. Kas elupuu viljad olid inimesele kasulikud?
Elupuu viljad ei olnud pärast pattu inimesele kasulikud. Pärast pattu ei saanud ta neid süüa, sest ta aeti paradiisist välja.
169. Kas inimestele jäi lootus päästele?
Kui esimesed inimesed tunnistasid Jumala ees oma pattu, andis Jumal Oma halastusest neile lootuse päästele.
170. Milles seisnes see lootus?
Lootus päästele seisnes selles, et Jumal tõotas, et naise seeme «purustab …(kuradi) pea» (1Ms 3:15).
171. Mida tähendab see tõotus?
See tõotus tähendab, et Issand Jeesus Kristus võidab kuradi, kes inimesi ahvatles, ja vabastab nad patust, needusest ja surmast.
172. Miks nimetatakse Issandat Jeesust Kristust «naise seemneks»?
Issandat Jeesust Kristust nimetatakse naise seemneks seepärast, et Ta sündis maa peale ilma mehe seemneta Pühimast Neitsist Maarjast.
173. Milline kasu inimestele sellest tõotusest oli?
Sellest tõotusest alates said inimesed päästvalt uskuda tulevasse Päästjasse, nõnda nagu meie usume tulnud Päästjasse.
174. Kas kõik inimesed muistsel ajal uskusid tulevasse Päästjasse?
Vähesed inimesed muistsel ajal uskusid tulevasse Päästjasse, suurem osa inimesi aga unustas Jumala tõotuse Päästjast.
175. Kas Jumal kordas inimestele Oma tõotust?
Jumal kordas Oma tõotust korduvalt. Näiteks Aabrahamile andis Ta tõotuse Päästjast järgmiste sõnadega:
«sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad» (1Ms 22:18).
Sama tõotuse kordas Ta prohvet Taavetile:
«Ma äratan su järel üles su soo… ja ma kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks» (2Sm 7:12–13).
176. Mida me mõistame sõna «lihakssaamine» all?
Sõna lihakssaamine all mõistetakse seda, et Jumala Poeg võttis Enese peale inimliku liha, patuta, ja sai inimeseks, lakkamata olemast Jumal.
177. Sõna lihakssaamine on laenatud evangelist Johannese sõnadest:
«Sõna sai lihaks» (Jh 1:14).
178. Miks on Jumala Pojast öeldud ka, et Ta «sai inimeseks»?
Usutunnistuses on pärast seda, kui Jumala Pojast on öeldud, et Ta sai lihaks, lisatud ka, et Ta sai inimeseks. See on tehtud selleks, et keegi ei arvaks, et Jumala Poeg võttis Enese peale ainult ihu (liha), vaid et Temas tunnistataks täielikku inimest, kes koosneb ihust ja hingest.
179. Sellest on Pühakirja tunnistus.
Apostel Paulus kirjutab:
«Sest üks on Jumal, üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel – inimene Kristus Jeesus» (1Tm 2:5).
180. Mitu loomust on Issandal Jeesusel Kristusel?
Issandal Jeesusel Kristusel ei ole üks loomus (see tähendab olemus). Temas on jagamatult ja segunematult kaks loomust – jumalik ja inimlik, ning vastavalt neile loomustele – kaks tahet.
181. Mitu isikut on Issandal Jeesusel Kristusel?
Issandal Jeesusel Kristusel ei ole kaks, vaid üks Isik, Jumal ja inimene koos, ühe sõnaga – Jumalinimene.
182. Mida räägib Pühakiri Jumala Poja lihakssaamisest Pühast Vaimust ja Neitsi Maarjast?
Pühakirjas jutustab Jumala Poja lihakssaamisest Pühast Vaimust ja Neitsi Maarjast evangelist Luukas. Kui Neitsi Maarja küsis inglilt, kes kuulutas Talle ette Jeesuse eostumist:
«Kuidas see võib sündida, kui ma ei ole mehega läbi käinud?»,
vastas Ingel Talle:
«Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind, sellepärast hüütaksegi Sündijat pühaks, Jumala Pojaks» (Lk 1:34–35).
183. Kes oli Neitsi Maarja?
Pühim Neitsi Maarja põlvnes Aabrahami ja Taaveti soost, kelle soost pidi Jumala tõotuse järgi tulema Päästja. Ta oli kihlatud Joosepiga, samast soost, et see oleks Tema hoidja, sest Ta oli pühendatud Jumalale tõotusega jääda igavesti Neitsiks.
184. Miks nimetame Teda Alaliseks Neitsiks?
Pühim Maarja jäi ja jääb tõepoolest alati Neitsiks – enne Päästja sündimist, sündimise ajal ja pärast sündimist, ja seepärast nimetatakse Teda Alaliseks Neitsiks.
185. Miks nimetame Neitsi Maarjat Jumalasünnitajaks?
Õigeusu Kirik on austanud Pühimat Neitsit Maarjat veel ühe suure nimetusega – Jumalasünnitaja.
186. See nimetus on võetud Pühakirjast, järgmistest prohvet Jesaja sõnadest:
«Vaata, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel» (Js 7:14) (Immaanuel tähendab vanaheebrea keelest tõlgituna Jumal on meiega).
Õnnis Eliisabet nimetab Pühimat Neitsit ka Issanda Emaks. See nimetus on samaväärne nimetusega Jumalasünnitaja.
«Kust mulle see tuleb, et mu Issanda ema mu juurde tuleb?» (Lk 1:43).
187. Pühim Neitsi on nimetatud Jumalasünnitajaks,
hoolimata sellest, et Issand Jeesus Kristus ei sündinud Temast Oma Jumaluse poolest, mis on igavene, vaid Oma inimsuse poolest. Teda on väärikalt nimetatud Jumalasünnitajaks, sest see, kes Temast sündis, oli juba eostumise ja sündimise ajal, nõnda nagu Ta ikka on, tõeline Jumal.
188. Milline on Neitsi Maarja väärikus?
Olles Issanda Ema, ületab Pühim Neitsi Maarja armult ja Jumalale lähedaselt olult, ja seega ka väärikuselt, iga loodud olevuse, mistõttu Õigeusu Kirik austab Teda kõrgemal Keerubitest ja Seeravitest.
189. Issanda Jeesuse Kristuse sündimise kohta Pühimast Jumalasünnitajast
tuleb veel märkida, et kuna see sündimine oli püha ja patust vaba, siis oli see ka valutu: sest patu karistuste hulgas määras Jumal Eevale «valuga… lapsi ilmale tuua» (vt püha Johannes Damaskusest, Usu õpetus, IV raamat, 14. peatükk, 6. lõik).
190. Milliste tunnuste järgi võisid inimesed sündinud Päästja ära tunda?
Jumala ettehoolde läbi anti tunnused, mille järgi inimesed võisid ära tunda nende pärast sündinud Päästja. Need on paljud täpsed ennustused Tema sündimise ja maise elu erinevate asjaolude kohta. Näiteks prohvet Jesaja ennustas, et Päästja sünnib Neitsist (Js 7:14). Prohvet Miika ennustas, et Päästja sünnib Petlemmas, ja seda ennustust mõistsid juudid just nõnda juba enne, kui nad sündmusest teada said (Mt 2:4–6).
Pärast teise templi ehitamist Jeruusalemma ennustas prohvet Malaki, et Päästja tulek läheneb, et Ta tuleb sellesse templisse ning et Tema ees läkitatakse Eelkäija, sarnane prohvet Eelijaga, millega osutatakse selgelt Ristija Johannesele (Ml 3:1–2). Prohvet Sakarja ennustas Päästja pidulikku sissesõitu Jeruusalemma (Sk 9:9). Prohvet Jesaja ennustas imestusväärse selgusega Päästja kannatusi (Js 53. ptk). Prohvet Taavet kujutas 21. laulus Päästja ristikannatusi sellise täpsusega, otsekui oleks neist kirjutatud otse risti juures. Prohvet Taaniel ennustas 490 aastat ette Päästja ilmumist, Tema ristisurma ning sellele järgnenud templi ja Jeruusalemma hävingut ja Vana Testamendi ohvrite lõppemist (Tn 9. ptk).
191. Kas inimesed said teada sündinud Päästjast?
Issandat Jeesust Kristust kui Päästjat tundsid ajal, mil Ta sündis ja elas maa peal, ära paljud, ja seda eri viisidel. Idamaa targad tundsid Ta ära tähe järgi, mis enne Tema sündimist idas ilmus. Petlemma karjased said Temast teada inglitelt, kes kuulutasid neile, et Taaveti linnas on sündinud Päästja. Pühad ja õiglased Simeon ja Hanna tundsid Ta ära Püha Vaimu erilise ilmutuse läbi, kui Ta neljakümne päeva möödudes pärast sündimist toodi templisse. Ristija Johannes tundis Ta Jordani jõel Ristimise ajal ära ilmutuse kaudu, Püha Vaimu Tema peale laskumise läbi tuvi kujul ning taevast kostnud hääle läbi Jumal Isalt:
«See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel» (Mt 3:17).
Sarnane hääl kostis Tema kohta Peetrusele, Jaakobusele ja Johannesele Tema kirgastumise ajal Tabori mäel:
«See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!» (Mt 17:5).
Peale selle tundsid väga paljud Päästja ära Tema õpetuse erakordse kõrguse ja eriti imetegude järgi, mida Ta tegi.
192. Milliseid imetegusid tegi Jeesus Kristus?
Issand Jeesus Kristus tegi palju imetegusid. Ravimatult haigeid ja kurjast vaimust vaevatuid inimesi terves Ta hetkega – ühe sõna või käepuudutusega ja isegi nende puudutuse kaudu Tema rõivale. Ühel korral toitis Ta viie, teisel korral seitsme leivaga kõrbes mitu tuhat inimest. Ta kõndis vee peal ja vaigistas sõnaga tormi. Ta äratas surnuid üles: äratas üles Naini lesknaise poja, Jairose tütre ja õige Laatsaruse neljandal päeval pärast tema surma.
193. Kuidas viis Jeesus Kristus täide meie pääste?
Jumala Poeg viis meie pääste täide Oma õpetuse, Oma elu, Oma surma ja Oma ülestõusmise kaudu.
194. Milline oli Päästja õpetus?
Kristuse õpetuseks oli Jumala Riigi Evangeelium, ehk teisisõnu, õpetus päästest ja igavesest õndsusest, sedasama, mida Õigeusu Kirik ka nüüd kuulutab (vt Mk 1:14–15).
195. Millisel tingimusel on Kristuse õpetus meile päästev?
Kristuse õpetus saab meile päästvaks, kui me võtame selle vastu kogu südamest ja toimime selle järgi. Kuradi valelik sõna, mille esimesed inimesed vastu võtsid, sai neis patu ja surma seemneks. Ja vastupidi, Kristuse tõeline sõna, mida kristlased hoolsalt vastu võtavad, saab neis püha ja surematu elu seemneks. Kristlased on apostel Peetruse sõnade järgi
«uuesti sündinud… mitte kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ja jääva sõna kaudu» (1Pt 1:23).
196. Millisel tingimusel on Jeesuse Kristuse elu meile päästev?
Jeesuse Kristuse elu saab meile päästvaks juhul, kui me seda jäljendame, sest Tema ütleb:
«Kui keegi tahab mind teenida, järgnegu ta mulle, ja kus olen mina, seal on ka minu teenija» (Jh 12:26).
Usutunnistuse neljandast liikmest
197. Miks Issand Jeesus Kristus risti löödi?
Issand Jeesus Kristus löödi risti, kuigi Tema õpetus ja teod pidid kõigis äratama Tema vastu aupaklikkust. See sündis seepärast, et juudi vanemad ja kirjatundjad vihkasid Teda, sest Ta paljastas nende väärõpetuse ja seadusetu elu, ning kadestasid Teda, sest rahvas austas Teda Tema õpetuse ja imetegude pärast rohkem kui neid. Seepärast laimasid nad Teda ja mõistsid surma.
198. Millal löödi Issand Jeesus Kristus risti?
On öeldud, et Jeesus Kristus löödi risti Pontius Pilatuse ajal, et tähistada Tema ristilöömise ajaloolist daatumit.
199. Pontius Pilatus oli roomlaste poolt alistatud Juudamaa Rooma maavalitseja.
200. See asjaolu väärib mainimist,
sest see osutab Jaakobi ennustuse täitumisele:
«Ei lahku valitsuskepp Juudast ega käsukepp tema jalgade vahelt, kuni tuleb see, kellele see kuulub; ja temale on rahvaste kuulekus» (1Ms 49:10).
201. Miks on Usutunnistuses öeldud, et Jeesus Kristus kannatas?
Usutunnistuses on mitte ainult öeldud, et Jeesus Kristus löödi risti, vaid on veel lisatud, et Ta kannatas, et näidata, et Tema ristilöömine ei olnud üksnes kannatuse ja surma nägemus, nagu mõned valeõpetajad väitsid, vaid oli tõeline kannatus ja surm.
202. Miks on öeldud, et Jeesus Kristus maeti?
Mainitakse, et Ta maeti, selleks et kinnitada usku sellesse, et Ta tõepoolest suri ja tõusis üles, sest vaenlased panid koguni valve Tema hauale ja pitseerisid haua.
203. Kuidas võis Jeesus Kristus kannatada ja surra, olles Jumal?
Jeesus Kristus kannatas ja suri, olles Jumal, mitte oma Jumaliku, vaid oma inimliku loomuse poolest, ning mitte seepärast, et Ta ei saanud kannatust vältida, vaid seepärast, et Ta Ise soovis kannatada. Ta ütles:
«Mina annan oma elu, et selle jälle võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina annan selle omal tahtel. Minul on meelevald see anda ja minul on meelevald see jälle võtta» (Jh 10:17–18).
204. Miks öeldakse, et Jeesus Kristus löödi risti meie eest?
On öeldud, et Jeesus Kristus löödi risti meie eest seepärast, et Ta oma ristisurmaga vabastas meid patust, needusest ja surmast.
205. Sellest räägib Pühakiri nõnda.
Vabastamisest patust:
«kelles meil on lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda» (Ef 1:7).
Vabastamisest needusest:
«Kristus on meid lahti ostnud käsu needusest, kui ta sai needuseks meie eest» (Gl 3:13).
Vabastamisest surmast:
«Et nüüd lapsed on saanud osa lihast ja verest, siis on ka temaga läinud samал viisil neist osa, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on surma vägi – see on kurat –, ning vabastaks need, kes surmakartuse tõttu olid kogu eluaja orjuses» (Hb 2:14–15).
206. Kuidas vabastab Jeesuse Kristuse ristisurm meid patust ja surmast?
Selleks et hõlpsamini uskuda saladusse, et Jeesuse Kristuse ristisurm vabastab meid patust, needusest ja surmast, õpetab Jumala sõna sellest, niipalju kui me suudame mõista, Jeesuse Kristuse ja Aadama võrdluse kaudu. Aadam on kogu inimkonna pea liha poolest, mis on temaga üks tema päritolu tõttu temast. Jeesus Kristus, kelles Jumalus ühines inimsusega, sai armu läbi uueks kõikvõimsaks inimeste peaks, kelle Ta ühendas Endaga usu kaudu. Seepärast, olles Aadama kaudu langenud patu, needuse ja surma võimu alla, vabastume Jeesuse Kristuse kaudu sellest võimust. Meie eest kantud patuvaba Jumalinimese vabatahtlikud kannatused ja Tema ristisurm, mille väärtus ja väärikus on lõputud, on Jumala õigluse täielik täitmine, mis meid patu pärast surma mõistis, ning ühtlasi Päästja mõõtmatu teene, mis andis Talle õiguse, õiglust rikkumata, anda meile, patustele, pattude andeksandmist ja armu patu ja surma ületamiseks.
«saladuse, mis on olnud varjul endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd aga ilmutatud tema pühadele, kellele Jumal tahtis teada anda, milline on selle saladuse au rikkus paganate seas: see on Kristus teis, au lootus» (Kl 1:26–27).
«Sest kui juba ühe inimese üleastumise tõttu surm valitses ühe inimese läbi, siis palju enam need, kes rikkalikult saavad armu ja õiguseks arvamise anni, valitsevad elus ühe, Jeesuse Kristuse läbi» (Rm 5:17).
«Nüüd ei ole siis mingit hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud sind patu ja surma seadusest. Sest see, mis käsu jaoks oli võimatu, kuna see oli liha kaudu jõuetu, on Jumal teinud, läkitades oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast, ja on hukka mõistnud patu lihas, et käsu õigus täituks meis, kes me ei käi liha, vaid Vaimu järgi» (Rm 8:1–4).
207. Kas Päästja kannatas kõigi inimeste eest?
Issand Jeesus Kristus tõi Enese ohvriks kõigi inimeste eest ja sai kõigile armu ja pääste. Kuid seda kasutavad need, kes omalt poolt vabatahtlikult võtavad osa Tema kannatustest, «saades samasuguseks tema surmaga» (Fl 3:10).
208. Kuidas võtame osa Jeesuse Kristuse kannatustest ja surmast?
Meie võtame osa Jeesuse Kristuse kannatustest ja surmast elava südamliku usu kaudu, sakramentide kaudu, milles peitub ja on kohal Jeesuse Kristuse päästvate kannatuste ja surma vägi, ning lõpuks oma liha koos selle kirgede ja himudega ristilöömise kaudu.
«Sest mina olen käsu kaudu käsule surnud, et elada Jumalale,» ütleb apostel. «Ma olen koos Kristusega risti löödud. Enam ei ela mina, vaid Kristus elab minu sees. Ja mis ma nüüd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest» (Gl 2:19–20).
«Kas te ei tea, et me kõik, kes me oleme ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud tema surmasse?» (Rm 6:3).
«Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb» (1Kr 11:26).
«Aga need, kes on Kristuse Jeesuse omad, on risti löönud oma liha koos selle kirgede ja himudega» (Gl 5:24).
209. Kuidas võime oma liha koos selle kirgede ja himudega risti lüüa?
Kirgedest ja himudest hoidumisega ning neile vastupidiste tegudega. Näiteks, kui viha ässitab meid vaenlasi sõimama ja neile kurja tegema, kuid meie paneme sellele vastu, meenutades, kuidas Jeesus Kristus ristil palvetas Oma vaenlaste eest, ning hakkame ise oma vaenlaste eest palvetama, siis lööme sel viisil risti viha kire.
Usutunnistuse viiendast liikmest
210. Miks on Jeesuse Kristuse kannatused ja surm meile päästvad?
Sellepärast, et Ta tõusis üles ja pani sellega aluse meie õndsale ülestõusmisele.
«Kristus on üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinuist» (1Kr 15:20).
211. Millises seisundis viibis Jeesus Kristus pärast Oma surma kuni ülestõusmiseni?
Sellest seisundist, milles Jeesus Kristus viibis pärast Oma surma kuni ülestõusmiseni, räägitakse järgmises kirikulaulus:
«Hauas ihu poolest, põrgus aga hingega otsekui Jumal, paradiisis röövliga koos, ja aujärjel olid Sina, Kristus, koos Isa ja Vaimuga, kõike täites, käsitamatu.»
212. Mida me mõistame sõna «põrgu» all?
Põrgu tähendab kreeka keeles valgusest ilma jäetud paika. Kristlikus õpetuses mõistetakse selle nimetuse all vaimset vanglat, see tähendab hingede seisundit, kes patu läbi on eemaldatud Jumala nägemisest, valgusest ja õndsusest, mis on Temaga ühendatud (vt Jd 1:6; Oktoihos, 5. hääl, stiihira 2, 4).
213. Miks laskus Jeesus Kristus põrgusse?
Issand Jeesus Kristus laskus põrgusse selleks, et ka seal kuulutada võitu surma üle ja vabastada hinged, kes usus ootasid Tema tulekut.
214. Sellest on Pühakirjas järgmine tunnistus:
«Sest ka Kristus kannatas üks kord surma pattude eest, õige ülekohtuste eest, et teid Jumala juurde tuua, olles ihu poolest surmatud, ent Vaimu poolest tehtud elavaks, kelle läbi ta minnes ka läks kuulutama vangis olevaile vaimudele» (1Pt 3:18–19).
215. Kust on võetud sõnad «kes kolmandal päeval üles tõusis vastavalt Pühakirjale»?
Usutunnistuse sõnad kes kolmandal päeval üles tõusis vastavalt Pühakirjale on võetud Korintlaste kirjast:
«sest ma andsin teile kõigepealt edasi, mida ma ka ise olen vastu võtnud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles kirjade järgi» (1Kr 15:3–4).
216. Mida tähendavad sõnad «kirjade järgi»?
Sõnadega kirjade järgi tähistatakse seda, et Jeesus Kristus suri ja tõusis üles just nõnda, nagu sellest oli prohvetlikult kirjutatud Vana Testamendi raamatuis.
217. Näiteks Prohveti raamatu 53. peatükis
on paljude ja üksikasjalike joontega kujutatud Jeesuse Kristuse kannatust ja surma:
«Ta oli haavatud meie üleastumiste pärast, löödud meie patusüü tõttu; karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud» (Js 53:5).
Kristuse ülestõusmisest toob apostel Peetrus ära 16. laulu sõnad:
«Sest sina ei jäta mu hinge surmavalda ega lase oma Pühal näha kõdunemist» (Ap 2:27).
218. Kas Pühakirjas on viiteid sellele, et Päästja pidi tõusma üles just kolmandal päeval?
Vanas Testamendis on viide sellele, et Jeesus Kristus pidi tõusma üles just kolmandal päeval. Selle eelkuju annab prohvet Joona:
«Ja Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd» (Jn 2:1).
219. Kuidas said inimesed teada, et Jeesus Kristus on üles tõusnud?
Sõdurid, kes hauda valvasid, said hirmuga teada Kristuse ülestõusmisest, kui Issanda Ingel veeretas ära kivi, millega Tema haud oli suletud, ja seejuures toimus suur maavärin; inglid kuulutasid Kristuse ülestõusmisest Maarja Magdaleenale ja mõnedele teistele; Jeesus Kristus Ise ilmus Oma ülestõusmise päeval paljudele: müroonikandjatele naistele, apostel Peetrusele, kahele jüngrile, kes olid teel Emmausesse, ja lõpuks kõigile apostlitele majas, mille uksed olid suletud. Seejärel ilmus Ta neile korduvalt nelikümmend päeva järjest; ühel neist päevist ilmus Ta koguni rohkem kui viiesajale usklikule korraga (1Kr 15:6).
220. Miks ilmus Jeesus Kristus pärast ülestõusmist apostlitele nelikümmend päeva?
Jeesus Kristus ilmus pärast Oma ülestõusmist apostlitele nelikümmend päeva selleks, et jätkata nende õpetamist Jumala Riigi saladustesse (Ap 1:3).
Usutunnistuse kuuendast liikmest
221. Kust on võetud Usutunnistuse osutus Issanda taevaminemisele?
Osutus Issanda taevaminemisele on laenatud järgmistest Pühakirja sõnadest:
«See, kes alla laskus, ongi see, kes läks üles, kõrgemale kõigist taevaist, et kõik täita» (Ef 4:10).
«Meil on niisugune ülempreester, kes on istunud majesteedi aujärje paremale poole taevastes» (Hb 8:1).
222. Kas Jeesus Kristus läks taevasse Oma Jumaluse või Oma inimsuse poolest?
Jeesus Kristus läks taevasse üles Oma inimsuse poolest, Oma Jumaluse poolest aga oli ja on Ta alati taevas.
223. Kuidas tuleb mõista sõnu «istub Isa paremal käel»?
On öeldud, et Jeesus Kristus istub Isa paremal käel (see tähendab, paremal käel, kõrval). Kuid Jumal on kõikjalviibiv. Neid sõnu tuleb mõista vaimselt: Jeesusel Kristusel on ühesugune vägi Jumal Isaga.
Usutunnistuse seitsmendast liikmest
224. Kuidas räägib Pühakiri Kristuse tulevasest tulekust?
Pühakiri räägib Kristuse tulevasest tulekust nõnda:
«See Jeesus, kes teie juurest taevasse võeti üles, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat» (Ap 1:11).
Seda ütlesid apostlitele Inglid Issanda taevaminemise ajal.
225. Kuidas räägib Pühakiri Kristuse tulevasest kohtust?
Tema tulevasest kohtust räägib Pühakiri nõnda:
«Tuleb tund, mil kõik, kes on hauaudes, kuulevad tema häält ja tulevad välja: kes on head teinud, tõusevad üles eluks, aga kes on kurja teinud, tõusevad üles kohtumõistmiseks» (Jh 5:28–29).
Need on Kristuse Päästja enda sõnad.
226. Kuidas räägib Pühakiri Kristuse lõpmatust Kuningriigist?
Pühakiri räägib nõnda Kristuse lõpmatust Kuningriigist:
«Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni, ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema kuningriigil ei tule otsa» (Lk 1:32–33).
Need on Ingli sõnad, öeldud Jumalaemale.
227. Kas Kristuse teine tulemine erineb kuidagi eelmisest?
Kristuse tulevane tulemine erineb suuresti eelmisest. Meie eest kannatama tuli Ta alanduses, kohut mõistma aga tuleb Ta «oma kirkuses ja kõik pühad Inglid koos temaga» (Mt 25:31).
228. Kas Ta mõistab kohut kõigi inimeste üle?
Ta mõistab kohut kõigi inimeste üle, ilma eranditeta.
229. Kuidas Ta meie üle kohut mõistab?
Iga inimese südametunnistus avaneb kõigi ees ja ilmsiks saavad mitte üksnes kõik teod, mis keegi on teinud oma kogu maapealse elu jooksul, vaid ka kõik öeldud sõnad, salajased soovid ja mõtted.
«Issand aga tuleb ja toob valguse pimedusse peidetu ning ilmutab südamete kavatsused, ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt» (1Kr 4:5).
230. Kas kõik meie sõnad ja mõtted lähevad kohtu alla?
Ta mõistab meile kahtlemata hukka meie kurjad sõnad ja mõtted, kui me ei ole neid meeleparanduse, usu ja elu paranemisega kustutanud.
«Ma ütlen teile, et iga tühja sõna eest, mis inimesed räägivad, peavad nad kohtupäeval aru andma» (Mt 12:36).
231. Millal see kohus toimub?
Millal Issand Jeesus Kristus tuleb meie üle kohut mõistma, ei ole teada, seepärast tuleb elada nõnda, et me oleksime selleks alati valmis.
«Issand ei viivita tõotusega, nagu mõned mõtlevad viivitamisest, vaid on pika meelega teie vastu, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele. Aga Issanda päev tuleb nagu varas» (2Pt 3:9–10).
«Valvake siis, sest te ei tea päeva ega tundi, mil tuleb Inimese Poeg» (Mt 25:13).
232. Kas Kristuse tulemisel on tunnused?
Jumala sõnas on ilmutatud mõned Kristuse tulemise lähenemise tunnused, nimelt: usu ja armastuse vähenemine inimeste seas, pahede ja õnnetuste rohkenemine, Evangeeliumi kuulutamine kõigile rahvastele, antikristuse tulemine (vt Mt 24. ptk).
233. Kes on antikristus?
Antikristus on Kristuse vastane, kes püüab hävitada kristlust, kuid selle asemel hukkub ise kohutaval viisil (vt 2Ts 2:8).
234. Mis on Kristuse Kuningriik?
Kristuse Kuningriik on: kogu maailm; kõik usklikud maa peal; kõik õndsad taevas. Esimest nimetatakse looduse kuningriigiks, teist armu kuningriigiks ja kolmandat kirkuse kuningriigiks.
235. Millisel kuningriigil ei tule otsa?
Usutunnistuse sõnad, et Kristuse kuningriigil ei tule otsa, käivad kirkuse kuningriigi kohta.
Usutunnistuse kaheksandast liikmest
236. Millises mõttes nimetatakse Püha Vaimu Issandaks?
Püha Vaimu nimetatakse Issandaks samas mõttes nagu Jumala Poegagi, see tähendab, Püha Vaim on tõeline Jumal.
237. Sellest tunnistab Pühakiri
apostel Peetruse sõnadega, mida ta ütles Ananiast noomides:
«Miks küll saatan on täitnud su südame, nõnda et sa valetasid Pühale Vaimule?.. Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale» (Ap 5:3–4).
238. Miks nimetatakse Püha Vaimu elustavaks?
Püha Vaimu nimetatakse elustavaks, ja seda tuleb mõista nõnda, et Tema annab koos Jumal Isa ja Pojaga elu kõigele loodule, ja eriti vaimset elu inimestele.
«Kui inimene ei sünni veest ja Vaimust, ei saa ta minna Jumala riiki» (Jh 3:5).
239. Mida me teame Püha Vaimu lähtumisest?
Sellest, et Püha Vaim lähtub Isast, teame Issanda Jeesuse Kristuse enda sõnadest:
«Aga kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest läkitan, tõe Vaim, kes lähtub Isast, tema tunnistab minust» (Jh 15:26).
240. Kas Püha Vaimu lähtumise õpetus võib olla teistsugune?
Õpetust Püha Vaimu lähtumisest Isast ei saa mingil moel muuta ega täiendada. Esiteks seepärast, et Õigeusu Kirik kordab selles õpetuses Jeesuse Kristuse enda täpseid sõnu; ja Tema sõnad on kahtlemata tõe piisav ja täiuslik väljendus. Teiseks seepärast, et Teine Oikumeeniline Kirikukogu, mille peamiseks teemaks oli õige õpetuse kinnitamine Pühast Vaimust, esitas kahtlemata selle õpetuse Usutunnistuses rahuldavalt; ja Õigeusu Kirik tunnistas seda niivõrd otsustavalt, et Kolmas Oikumeeniline Kirikukogu keelas oma seitsmenda reegliga uue Usutunnistuse koostamise. Seepärast kirjutab püha Johannes Damaskusest: Püha Vaimu tunnistame lähtuvat Isast ja nimetame Teda Isa Vaimuks; Pojast aga ei tunnista me Püha Vaimu lähtumist, vaid nimetame Teda üksnes Poja Vaimuks (Usu õpetus, I raamat, 11. peatükk, 4. lõik).
241. Millist austust väärib Püha Vaim?
Pühale Vaimule kohaneb kummardamine ja ülistamine võrdselt Isa ja Pojaga. Seda näitab see, et Jeesus Kristus käskis ristida «Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse» (Mt 28:19).
242. Miks on öeldud, et Püha Vaim «rääkis prohvetite kaudu»?
Usutunnistuses on öeldud, et Püha Vaim rääkis prohvetite kaudu. See on öeldud teatud valeõpetajate paljastamiseks, kes väitsid, et Vana Testamendi raamatud ei ole kirjutatud Püha Vaimu poolt.
243. Pühakiri tunnistab,
et prohvetite kaudu tõepoolest rääkis Püha Vaim. Apostel Peetrus kirjutab:
«sest mitte kunagi ei ole prohvetlikku sõna toodud esile inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud Jumala nimel» (2Pt 1:21).
244. Kas Püha Vaim rääkis ka apostlite kaudu?
Püha Vaim rääkis ka apostlite kaudu. Apostel Peetrus kirjutab:
«Neile (prohvetitele) oli ilmutatud, et nad teenisid mitte iseendid, vaid teid nendes asjus, mis nüüd on kuulutatud teile nende kaudu, kes taevast läkitatud Püha Vaimu läbi on teile Evangeeliumi kuulutanud» (1Pt 1:12).
245. Miks ei ole apostleid Usutunnistuses mainitud?
Apostleid ei ole Usutunnistuses mainitud seepärast, et selle koostamise ajal ei kahelnud keegi apostlite jumalikus vaimustatuses.
246. Kuidas ilmutas Püha Vaim end inimestele?
Püha Vaim ilmutas end inimestele erilisel viisil. Ta laskus apostlite peale tuleleekide kujul viiekümnendal päeval pärast Kristuse ülestõusmist.
247. Kas Püha Vaim antakse meie ajal samuti?
Püha Vaim antakse ka praegu kõigile tõelistele kristlastele.
«Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja Jumala Vaim elab teis?» (1Kr 3:16).
248. Kuidas võime saada Püha Vaimust osalisteks?
Püha Vaimust osaliseks saab hoolsa palve ja Sakramentide kaudu.
«Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!» (Lk 11:13).
«Aga kui ilmus meie Päästja Jumala heldus ja inimesearmastus, siis päästis ta meid, mitte õiguse tegude tõttu, mida meie oleksime teinud, vaid oma halastuse järgi, uuestisündimise pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu, kelle ta on välja valanud meie peale rohkesti Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi» (Tt 3:4–6).
249. Millised on Püha Vaimu peamised annid?
Prohvet Jesaja nimetab seitse Püha Vaimu andi: Jumala kartuse vaim, tunnetuse vaim, väe vaim, nõuande vaim, mõistmise vaim, tarkuse vaim, Issanda vaim ehk vagaduse ja kõrgeima inspiratsiooni and (vt Js 11:1–3).
Usutunnistuse üheksandast liikmest
250. Mis on Kirik?
Kirik on Jumala poolt seatud inimeste ühiskond, mis on ühendatud õigeusuga, Jumala seadusega, vaimulikkonnaga ja Sakramentidega.
251. Mida tähendab uskuda Kirikusse?
Kirikusse uskuda tähendab aupaklikult austada Kristuse tõelist Kirikut ning alluda selle õpetusele ja käskudele veendumusega, et selles on kohal, tegutseb päästvalt, õpetab ja valitseb arm, mis lähtub selle ainsast igavesest Peast, Issandast Jeesusest Kristusest.
252. Kuidas saab Kirik olla usu ese?
Nähtav Kirik on usu esemeks, kuigi usk on veendumus nähtamatus, seepärast et: nähtavas Kirikus on nähtamatult kohal Jumala arm, mille Kirik ja selles pühitsetud inimesed on vastu võtnud, ja see armki ongi usu otsene ese; nähtav Kirik, millesse kuuluvad kõik maa peal elavad õigeusklikud kristlased, on samal ajal ka nähtamatu, sest see on olemas ka taevas ning sellesse kuuluvad kõik, kes on lahkunud tões usus ja pühaduses.
253. Kust me teame, et Kirik on ühtaegu maa peal ja taevas?
Arusaam Kirikust, mis on maa peal ja ühtlasi taevane, on kinnitatud järgmistes apostel Pauluse sõnades, mis on suunatud kristlastele:
«Teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde, ja kümnete tuhandete inglite kokkutulekule, esmasündinute kogudusele, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde, ning uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde» (Hb 12:22–24).
254. Kuidas veendume armu kohalolus tões olevas Kirikus?
Oleme veendunud Jumala armu kohalolus tões olevas Kirikus seepärast, et: selle pea on Jumalinimene Jeesus Kristus, «täis armu ja tõde», kes täidab Oma ihu, see tähendab Kirikut, armu ja tõega (vt Jh 1:14–17); Kristus Päästja tõotas Oma jüngritele, et Püha Vaim on nendega igavesti, järelikult seab Püha Vaim ka meie päevil Kiriku karjaseid (vt Jh 14:16). Apostel Paulus ütleb Jeesuse Kristuse kohta, et Jumal Isa «pani ta kõrgemale kõigest, koguduse peaks, mis on tema ihu» (Ef 1:22–23). Sama apostel ütleb Kiriku karjastele:
«Pange tähele iseendid ja kogu karja, kelle keskele Püha Vaim on teid pannud ülevaatajaiks, hoidma Jumala kogudust, mille ta on saanud enesele omaks oma Poja verega» (Ap 20:28).
255. Milline on tunnistus sellest, et arm jääb Kirikus alati?
Selle kohta, et Jumala arm on Kirikus tänase päevani ja jääb sinna kuni aegade lõpuni, veendume järgmistest Issanda Jeesuse Kristuse enda ja Tema apostli sõnadest:
«mina ehitan üles oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu» (Mt 16:18).
«Mina olen iga päev teie juures kuni ajastu otsani. Aamen» (Mt 28:20).
«Temale» (Jumal Isale) «olgu austus koguduses ja Kristuses Jeesuses kõigi sugupõlvedeni igavesest ajast igavesti! Aamen» (Ef 3:21).
256. Miks nimetatakse Kirikut üheks?
Kirik on üks (see tähendab, ainuke) seepärast, et see on üks vaimne ihu, sel on üks Pea – Kristus, ja seda elustab üks Jumala Vaim.
«Üks ihu ja üks Vaim, nagu teiegi olete kutsutud oma kutsumise ühesse lootusesse; üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa» (Ef 4:4–6).
257. Kes on Jeesus Kristus Kiriku suhtes?
Jeesus Kristus on ainsa Kiriku ainus Pea. Apostel Paulus kirjutab, et Kiriku kui Jumala ehitise kohta «ei saa ükski panna muud alust selle kõrvale, mis juba on pandud – see on Jeesus Kristus» (1Kr 3:11). Seepärast ei saagi Kirikul, kui Kristuse ihul, olla muud pead kui Issand Jeesus Kristus. Kirik, mis püsib kuni aegade lõpuni, vajab ka igavesti püsivat Pead, kelleks võib olla üksnes Issand Jeesus Kristus. Seepärast nimetatakse ka apostleid üksnes Kiriku teenriteks (vt Kl 1:24–25).
258. Millise kohustuse paneb meile Kiriku ainsus?
Kiriku ainsus paneb meile kohustuse «pidada Vaimu antud ühtsust rahusidemega» (Ef 4:3).
259. Kuidas suhestub Kiriku ainsus paljude kohalike õigeusu Kirikute olemasoluga?
Kirik on üks, kuid on olemas üksikud ja iseseisvad Kirikud, näiteks: Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria, Konstantinoopoli, Venemaa Kirik. Need on osalised Kirikud ehk ühe üleilmse Kiriku osad. Nähtava korralduse iseseisvus ei takista neil vaimselt olla üleilmse Kiriku ainsa ihu suured liikmed, omada üht Pead – Kristust ning ühist usu ja armu vaimu. See ühtsus väljendub nähtavalt ühesuguses usutunnistuses ning osaduses palvetes ja Sakramentides.
260. Kas maa peal olev ja taevas olev Kirik on üks?
Maise ja taevase Kiriku vahel valitseb ühtsus, nii nende suhtes ühisesse Peasse, meie Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kui ka vastastikuse osaduse tõttu üksteisega.
261. Kuidas suhtleb maa peal olev Kirik taeva Kirikuga?
Maise Kiriku suhtluse vahend taevase Kirikuga on usu ja armastuse palve. Maise Kiriku usklikud, tuues Jumalale palvet, pöörduvad abi saamiseks ka taeva Kiriku pühakute poole. Pühakud, kes viibivad kõrgeimail Jumalale lähenemise astmeil, puhastavad, kinnitavad ja toovad oma vahendavate palvetega Jumala ette maa peal elavate usklike palveid, samuti mõjutavad Jumala tahtel armu läbi ja hüvedeks nähtamatu väega, oma ilmumiste kaudu või muul viisil.
262. Millel põhineb taeva Kiriku pühakute palvetamises appikutsumine?
Reegel, mille kohaselt maa peal olev Kirik kutsub palves appi taeva Kiriku pühakuid, põhineb Pühal Pärimusel, mille algeid näeme ka Pühakirjas. Näiteks, kui prohvet Taavet hüüab palves:
«Issand, meie isade Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal!» (1Aj 29:18),
siis meenutab ta pühakuid oma palve kinnituseks. Just samuti kutsub Õigeusu Kirik nüüd appi Kristuse, meie tõelise Jumala, Tema Kõigepühama Ema ja kõikide Pühakute palvetega. Püha Kürillos Jeruusalemmast ütleb Jumaliku Liturgia selgituses: «Mälestame ka varem lahkunuid, esmalt patriarhe, prohveteid, apostleid, märtreid, et nende palvete ja eestpalve läbi» võtaks Jumal vastu meie palve (Salajumalusõpetuslik kõne 5, 9. peatükk).
Püha Basileios Suur ütleb kõnes Neljakümne Püha Märtri päeval: «Kurb pöördub Neljakümne märtri poole, nende poole tõttab ka rõõmustaja: üks – et vabaneda kurbusest, teine – et hoida seda head, mis tal on. Siin näeme me vagat naist, kes palvetab oma laste eest, teel oleva mehe eest, kes palub tervist haigele. Märtritele on suunatud teie palved.»
263. Kas Pühakirjas on tunnistus pühakute vahendavast palvest taevas?
Pühakute vahendavast palvest taevas on Pühakirja tunnistus. Evangelist Johannes nägi Ilmutuses taevas Inglit, kellele anti
«palju suitsutusrohtu, et ta seda paneks palvetega kõikide pühade eest kuldsele altarile, mis on aujärje ees. Ja suitsutusrohu suits tõusis pühade palvetega Inglise käest üles Jumala ette» (Ilm 8:3–4).
264. Kas Pühakirjas on tunnistus pühakute ilmumistest taevast?
Pühakute heategevatest ilmumistest taevast on Pühakirja tunnistus. Evangelist Matteus jutustab, et pärast meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma «tõusid üles paljud lahkunud pühade ihud, ja tulnud välja haudadest pärast tema ülestõusmist, läksid nad pühasse linna ja ilmusid paljudele» (Mt 27:52–53). Kuna nii suur ime ei saanud sündida kõrgema eesmärgita, siis tuleb arvata, et ülestõusnud pühakud ilmusid selleks, et kuulutada Jeesuse Kristuse laskumisest põrgusse ja Tema võidukast ülestõusmisest ning selle kuulutamisega aidata neid, kes olid sündinud Vana Testamendi Kirikus, üle minna siis avanevasse Uue Testamendi Kirikusse.
265. Kust me teame, et pühakud võivad pärast surma teha imesid?
Järgmiste tunnistustega kinnitub meis usk sellesse, et pühakud teevad pärast oma surma niisuguseid või teisi imetegusid. Neljas Kuningate raamat tunnistab, et prohvet Eliisa luude puudutusest tõusis surnu üles (vt 2Kn 13:21).
Apostel Paulus mitte ainult ei teinud ise vahetult tervendamisi ja imetegusid, vaid sedasama tegid ka tema kehalt võetud rätid ja vöövahetükid tema äraolekul (vt Ap 19:12). Sellest näitest näeme, et pühakud võivad ka pärast oma surma heasoovlikult mõjuda maiste vahendite või esemete kaudu, mis on nende läbi saanud pühitsuse.
Püha Gregorios Teoloog ütleb esimeses süüdistuskõnes Julianuse vastu: «Ei häbenenud Kristuse pärast toodud ohvreid ega kartnud suuri asketeid: Johannest, Peetrust, Paulust, Jaakobust, Stefanost, Luukast, Andreast, Teklat ja teisi, kes enne ja pärast neid tõe pärast kannatasid, kes tulele, raudale, metsloomadele, piinajaile, juhtunud õnnetustele ja ähvardustele nagu võõrais ihudes või koguni ihuta olles kindlalt vastu seisid. Mille pärast? Selleks, et vagadust mitte reeta isegi mitte sõnaga! Neile osutatakse suurt austust ja on seatud pidustusi. Nende läbi aetakse ära deemoneid ja tervendatakse haigusi. Nad ilmuvad imeliselt ja on jätnud meile oma ennustused. Nende ihudel, kui me neid austame ja katsume, on samasugune vägi kui pühakute hingedelgi. Nende vere piisad, need kannatuste väikesed märgid, mõjuvad samuti nagu ihudki.»
Püha Johannes Damaskusest kirjutab: «Pühakute säilmed, mille Issand Kristus on meile andnud kui päästvad allikad, valavad välja mitmesuguseid heategusid.» Justkui seda selgitades märgib ta: «Nende ihudes elab Jumal mõistuse kaudu» (Usu õpetus, IV raamat, 15. peatükk, 3.–4. lõik).
266. Miks nimetame me Kirikut pühaks?
Kirik on püha, sest Issand Jeesus Kristus on selle pühitsenud Oma kannatuste, Oma õpetuse, Oma palve ja Sakramentide kaudu.
«Kristus armastas kogudust ja loovutas iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles tema puhastanud veepesemisega sõna läbi, et Ta seaks koguduse enese ette kirkana, ilma plekita ja kortsuta ega millegi muu sellisega, vaid et see oleks püha ja laitmatu» (Ef 5:25–27).
Palves Jumal Isale usklike eest ütles Issand Jeesus Kristus:
«Pühitse nad tõe sees: sinu sõna on tõde. Nõnda nagu sina läkitasid minu maailma, olen minagi läkitanud nemad maailma. Ja mina pühitsen iseennast nende eest, et ka nemad oleksid tões pühitsetud» (Jh 17:17–19).
267. Kuidas saab Kirik olla püha, kui selles on patuseid?
Kirik on püha, ehkki selles on ka patustavaid. Need, kes patustavad, kuid puhastavad end tõelise meeleparandusega, ei takista Kiriku pühadust; kahetsematud patused aga lõigatakse kas kirikuvõimu nähtava toimingu või Jumala kohtu nähtamatu toimingu kaudu Kiriku ihust ära kui surnud liikmed, ja nõnda jääb Kirik ka sel juhul pühaks.
«Kõrvaldage kuri iseendi keskelt!» (1Kr 5:13).
«Ent Jumala kindel alusmüür püsib, ja sellel on see pitser: «Issand tunneb omi» ja «Iga inimene, kes hüüab Issanda nime, taganegu ülekohtust»» (2Tm 2:19).
268. Miks nimetame Kirikut Ühiseks (Katoolseks)?
Kirikut nimetatakse Ühiseks ehk, mis on sama, Katoolseks ehk Üleilmseks, sest ta ei ole piiratud ei koha, aja ega rahvaga, vaid hõlmab kõikide maade, aegade ja rahvaste tõeliselt usklikke. Apostel Paulus ütleb, et
«evangeelium… on kogu maailmas ja kannab vilja ja kasvab» (Kl 1:5–6); ning et Kristuse Kirikus
«ei ole kreeklast ega juuti, ei ümberlõikamist ega ümberlõikamatust, ei metslast, sküüti, orja, vaba, vaid Kristus on kõik ja kõiges» (Kl 3:11).
«need, kes on usust, need õnnistatakse üheskoos usklikuga Aabrahamiga» (Gl 3:9).
269. Milline tähtis eelis on Kirikul?
Katoolse Kiriku tähtis eelis seisneb selles, et ainuüksi temale kuuluvad ülevad tõotused, et «põrgu väravad ei saa temast võitu», et Issand «jääb» temaga «kuni ajastu otsani», et temas jääb Jumala «au» «Kristuses Jeesuses kõigi sugupõlvedeni igavesest ajast»; et seetõttu ei saa ta kunagi usust taganeda ega eksida usu tões ega langeda eksitusse.
«Tunnistame kahtlemata kindla tõena, et Katoolne Kirik ei saa eksida ega valesti minna ega rääkida valet tõe asemel; sest Püha Vaim, kes alati tegutseb Kiriku ustavalt teenivate isade ja õpetajate kaudu, hoiab teda igasugusest eksitusest» (Idapatriarhide kiri õigeusust, 12. liige).
270. Kas kuulumine Katoolsesse Kirikusse on päästeks kohustuslik?
Katoolne Kirik hõlmab endas kõiki maailma tõeliselt usklikke. Kuna Issand Jeesus Kristus on apostel Pauluse sõnade järgi «Kiriku pea ja tema ise on ihu õnnistegija» (Ef 5:23), siis on päästmiseks vajalik olla Tema ihu osa, see tähendab Katoolse Kiriku liige. Apostel Peetrus kirjutab, et Ristimine päästab meid Noa laeva eeskujul. Kõik, kes pääsesid ülemaailmsest veeuputusest, pääsesid üksnes Noa laevas: nõnda saavad ka kõik, kes saavad igavese pääste, selle üksnes Katoolses Kirikus.
271. Miks nimetatakse meie Kirikut «idaseks»?
Idas rajatud paradiisis loodi esimene patuta esivanemate Kirik; sealsamas, pärast patulangemist, pandi ka uus alus päästetavate Kirikule tõotuses Päästjast. Idas, Juuda maal, viis meie Issand Jeesus Kristus, viies täide meie pääste töö, ellu Oma kristliku Kiriku alguse. Sealt levis see üle kogu maailma. Tänase päevani säilib õigeusu ühine üleilmne usk, mille seitse Oikumeenilist Kirikukogu kinnitasid, oma algses puhtuses muutumatult vanades idamaa Kirikutes ja nendega ühemeelsetes Kirikutes, nagu on Jumala armust ka Kogu-Venemaa Kirik.
272. Miks nimetatakse meie Kirikut «Apostlikuks»?
Kirikut nimetatakse Apostlikuks, sest see säilitab katkematult ja muutumatult apostlite õpetuse ja Püha Vaimu andide järjepidevuse püha käte pealepanemise (ordinatsiooni) kaudu. Selles samas mõttes nimetatakse Kirikut ka Õigeusklikuks ehk Õigesti-usklikuks.
«Nii ei ole te siis enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud üles apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise» (Ef 2:19–20).
273. Kui Usutunnistus nimetab Kirikut Apostlikuks,
manitseb see meid kindlalt hoidma apostlikku õpetust ja õpetajaist, kes ei rajane apostlite õpetusel. Apostel Paulus ütleb:
«Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni pärimustest, mida olete õppinud kas meie sõna või kirja kaudu» (2Ts 2:15).
«Ketserlikku inimest pärast ühte-kahte manitsust väldi» (Tt 3:10).
«Sest palju on sõnakuulmatuid, tühja lobisejaid ja petjaid, iseäranis ümberlõikajate hulgas; neile tuleb suu sulgeda, sest nad ajavad segamini terveid kodasid, õpetades, mida ei sobi, häbiväärse kasu pärast» (Tt 1:10–11).
«Aga kui ta kogudustki ei kuula, siis olgu ta sulle nagu pagan ja tölner» (Mt 18:17).
274. Kirikus on olemas seade,
milles säilib apostliku teenistuse järjepidevus – see on kiriklik hierarhia ehk vaimulikkond.
275. Kust pärineb Õigeusu Kiriku hierarhia?
Õigeusu Kiriku hierarhia pärineb Jeesuselt Kristuselt Enesel ning apostlite peale laskunud Pühalt Vaimult, ning on sellest ajast peale katkematult jätkunud järjepideva ordinatsiooni kaudu Preesterluse sakramendis.
«Ta on andnud mõned apostliteks, mõned prohvetiteks, mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täiuslikult valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks» (Ef 4:11–12).
276. Milline vaimulikkond võib tegutseda kogu Õigeusu Kiriku nimel?
Vaimulikkond, mis võib tegutseda kogu Katoolse Kiriku nimel, on Oikumeeniline Kirikukogu.
277. Kelle alluvuses on Üleilmse Kiriku peamised osad?
Üleilmse Kiriku peamised osad alluvad Õigeusu Patriarhidele.
278. Kelle alluvuses on kirikupiirkonnad ja linnad?
Väiksemad õigeusu piirkonnad ja linnad alluvad metropoliitidele, peapiiskoppidele ja piiskoppidele.
279. Millistest allikatest saame teada, milles seisneb kohustus Kirikule kuuletuda?
Selleks et täita Kirikule kuuletumise kohustust, tuleb teada, mida ta oma lastelt nõuab. Seda võib teada saada Pühakirjast, pühade apostlite reeglitest, pühade Oikumeeniliste ja Kohalike Kirikukogude reeglitest, pühade isade õpetusest ja Kirikukorraldustest.
Usutunnistuse kümnendast liikmest
280. Miks mainitakse Usutunnistuses Ristimist?
Usutunnistuses mainitakse Ristimist seepärast, et usk pitseeritakse (kinnitatakse) Ristimise ja teiste Sakramentidega.
281. Mis on Sakrament?
Sakrament on pühitsetud toiming, mille kaudu mõjub inimesele saladuslikul viisil arm ehk Jumala päästev vägi.
282. Mitu Sakramenti on kokku?
Sakramente on seitse: Ristimine; Salvimine; Osadus; Meeleparandus; Preesterlus; Abielu; Haigete salvimine (Õlitamine).
283. Millist vaimset väge omab igaüks neist Sakramentidest?
Igaühel neist Sakramentidest on oma vaimne vägi: Ristimises sünnib inimene saladuslikult vaimsesse ellu; Salvimises saab ta armu, mis edendab ja tugevdab vaimset kasvu; Osaduses toitub ta vaimselt; Meeleparanduses paraneb ta vaimsetest haigustest, see tähendab pattudest; Preesterluses saab ta armu vaimselt uuesti sündida panna ja teisi õpetuse ja Sakramentide kaudu kasvatada; Abielus saab ta armu, mis pühitseb abielu ning laste loomulikku sündimist ja kasvatamist; Haigete salvimises tervendatakse teda ihuhaigustest vaimse tervenemise kaudu.
284. Miks pole Usutunnistuses mainitud kõiki neid Sakramente?
Usutunnistuses ei ole mainitud kõiki Sakramente, vaid üksnes Ristimist, seepärast et selle suhtes oli kahtlus: kas mõnesid inimesi, näiteks ketsereid, ei peaks teist korda ristima; seda küsimust tuli lahendada, mis on tehtud Usutunnistuses, mis kinnitas ühte (ainsat) ristimist.
Ristimisest
285. Mis on Ristimine?
Ristimine on Sakrament, milles usklik, kelle ihu kolm korda vette kastetakse, hüüdes appi Jumal Isa, Poega ja Püha Vaimu, sureb liha- ja pattu-elule ning sünnib Püha Vaimu läbi uuesti vaimsesse, pühasse ellu.
«Kui inimene ei sünni veest ja Vaimust, ei saa ta minna Jumala riiki» (Jh 3:5).
286. Kust pärineb Ristimine?
Ristimine sai alguse sellest, et algul kuulutas Päästja Eelkäija Jordani jõel
«Johannes meeleparanduse ristimist, öeldes rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse Kristusesse» (Ap 19:4).
Seejärel pühitses Jeesus Kristus Ise Oma eeskujuga Ristimise, võttes selle vastu Johanneselt. Lõpuks andis Ta pärast Oma ülestõusmist apostlitele pidulikult käsu:
«Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse» (Mt 28:19).
287. Mis on peamine Ristimise pühas talituses?
Peamine Ristimise pühas talituses on kolmekordne vette kastmine sõnadega: «Ristitakse Jumala sulane (nimi) Isa nimesse. Aamen. Ja Poja. Aamen. Ja Püha Vaimu. Aamen.»
288. Mida nõutakse Ristimist soovivalt inimeselt?
Ristimist soovivalt inimeselt nõutakse meeleparandust ja usku, mistõttu enne Ristimist loetakse Usutunnistust.
«Parandage meelt, ja igaüks teist lasku end ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja te saate Püha Vaimu anni» (Ap 2:38).
«Kes usub ja on ristitud, see päästetakse» (Mk 16:16).
289. Millisel alusel ristitakse imikuid?
Imikuid ristitakse vanemate ja ristivanemate usu põhjal, kes on kohustatud neid usule õpetama, kui nad kasvavad ealiselt suuremaks.
290. Kas Pühakirjast on tõendeid, et imikuid tuleb ristida?
Pühakirjast võib tõestada, et imikuid tuleb ristida. Vana Testamendi ajal tehti ümberlõikamist kaheksapäevastele imikutele, Uues Testamendis aga tehakse ümberlõikamise asemel Ristimist, järelikult tuleb ka imikuid ristida.
291. Millest järeldub, et Ristimine asendas Vana Testamendi ümberlõikamist?
Sellest, et Ristimine toimub ümberlõikamise asemel, järeldub apostli sõnadest, mis on suunatud usklikele:
«teiegi olete... ümber lõigatud käteta tehtud lõikamisega, kui liha ihu on maha võetud Kristuse lõikamisega... kuna te olete koos temaga maha maetud ristimises» (Kl 2:11–12).
292. Milleks on Ristimisel vaja ristivanemaid?
Ristimisel on vaja ristivanemaid selleks, et nad käendaksid Kiriku ees ristitava usu eest ning pärast Ristimist võtaksid ta enda hoolde, et kinnitada teda usus (vt püha Dionysios Areopagiites, Kirikuhierarhiast, 2. peatükk).
293. Miks loetakse ristitava üle vandekõne (ekstsortsismi)?
Ristitava üle loetakse vandekõne selleks, et peletada temast eemale kurat, kes Aadama patust alates on saanud ligipääsu inimestele ja teatava võimu nende üle, otsekui oma vangide ja orjade üle. Apostel Paulus ütleb, et kõik inimesed, kes on väljaspool armu, elavad
«selle maailma jooksu järgi, õhuvalitseja vürsti, selle vaimu järgi, kes praegu on tegev sõnakuulmatuse laste sees» (Ef 2:2).
294. Milles seisneb vandekõne vägi?
Vandekõne vägi seisneb Jeesuse Kristuse nimes, mida hüütakse palves ja usus. Issand Jeesus Kristus tõotas usklikele:
«minu nimel ajavad nad välja kurje vaime» (Mk 16:17).
295. Millist väge omab ristimärk?
Ristimärgil on sama vägi, mis on ristilöödud Jeesuse Kristuse nimel, usuga huultega välja öelduna; sedasama on ka ristimärk, usuga käeliigutusega või mingil muul viisil tehtuna.
Püha Kürillos Jeruusalemmast kirjutab: «Ärgem häbenegem tunnistada Ristilöödut, tehkem julgesti käega ristimärk oma laubale ja kõigele: leivale, mida sööme, karikaile, millest joome; tehkem see sisse- ja väljaminekul, magamaminekul ja üles tõustes, teel olles ja puhates. See on suur kaitse, antud vaestele kingiks ja nõrkadele vaevata. See on Jumala arm, tunnusmärk ustavaile ja hirm kurjadele vaimudele» (Katehheetiline õpetuskõne, 13:36).
296. Millest ajast on kasutusel ristimärk?
Ristimärgi kasutamine ulatub tagasi apostlike aegadeni (vt püha Dionysios Areopagiites, Kirikuhierarhiast, 2. ja 5. peatükk; Tertullianus, Krooni kohta, 3. peatükk; Ülestõusmisest, 8. peatükk).
297. Mida tähendab pärast Ristimist selga pandav valge rüü?
Valge rüü, mis pärast Ristimist selga pannakse, tähendab hinge ja kristliku elu puhtust.
298. Milleks pannakse ristitavale rist?
Ristitavale pannakse rist Kristuse käsu pidevaks meeldetuletuseks ja nähtavaks osutuseks sellele:
«Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle» (Mt 16:24).
299. Mida tähendab käimine küünlaga ümber ristimisallika?
Ristitava käimine küünlaga ümber ristimisallika tähistab vaimset rõõmu, mis on ühendatud vaimse valgustumisega.
300. Miks öeldakse Usutunnistuses, et Ristimine on üks?
Usutunnistus käsib tunnistada, et Ristimine on üks, see tähendab, ainult üks. Ristimine sooritatakse üks kord ega korrata seda.
301. Miks Ristimist ei korrata?
Ristimist ei korrata seepärast, et see on vaimne sünd: inimene sünnib üks kord, seepärast ka ristitakse teda üks kord.
302. Kas pärast Ristimist patustajad kannavad sama süüd nagu ristimatud?
Pärast Ristimist patustajad on oma pattudes süüdivamad kui ristimatud omades, sest nad said Jumalalt erilise abi hea tegemiseks ja lükkasid selle tagasi.
«Sest kui nad meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse tundmise kaudu on pääsenud maailma rüvedusest ja jälle sellesse takerduvad ning jäävad alla, siis on nende viimne lugu halvem kui esimenegi» (2Pt 2:20).
303. Kas pärast Ristimist tehtud patud võivad saada andeks antud?
Pärast Ristimist patustanuile on olemas vahend pattude andeksandmise saamiseks: see on meeleparandus.
Salvimisest
304. Mis on Salvimine?
Salvimine on Sakrament, milles usklikule antakse ihuosade võidmisel pühitsetud müroniga (õlide ja lõhnaainete segust – toim.) Püha Vaimu nimel Püha Vaimu annid, mis kasvatavad ja tugevdavad vaimset elu.
305. Mida ütleb sellest Sakramendist Pühakiri?
Selle Sakramendi seesmisest toimest räägib Pühakirjas evangelist Johannes:
«Aga teil on võidmine Pühalt, ja te kõik teate seda. Ent see võidmine, mille te olete temalt saanud, jääb teisse, ja teil ei ole vaja, et keegi teid õpetaks, vaid nagu tema võidmine teid õpetab kõike, ja see on tõsi ja mitte vale, siis jääge selle sisse, nõnda nagu see teid on õpetanud» (1Jh 2:20, 27).
Sarnaselt ütleb ka apostel Paulus:
«Aga tema, kes koos teiega meid Kristuses kinnitab ja meid on võidnud, on Jumal, kes ka on meile pitseri andnud ja andnud meie südametesse Vaimu pandiks» (2Kr 1:21–22).
Sellest on võetud ka sõnad, mida öeldakse Salvimisel: Püha Vaimu anni pitser.
306. Salvimise välisest toimest
tuleb oletada, et evangelist Johannese sõnad käivad ka selle kohta. On teada ka, et apostlid kasutasid ristitutele Püha Vaimu andide andmiseks käte pealepanemist (vt Ap 8:14–17). Apostlite järeltulijad hakkasid selle asemel kasutama Salvimist, mille eeskujuks võis olla Vana Testamendi ajal kasutusel olnud võidmine (vt 2Ms 30:25; 1Kn 1:39; püha Dionysios Areopagiites, Kirikuhierarhiast, 4. peatükk).
307. Milles seisneb püha müroni erilisus?
Õigus pühitseda püha müroni kuulub kõrgemaile hierarhidele kui apostlite järeltulijaile, kes tegid käte pealepanemist Püha Vaimu andide andmiseks.
308. Mida tähendab ihuosade võidmine püha müroniga?
Otsaesise võidmine tähendab mõistuse ehk mõtete pühitsemist.
309. Rinna võidmine
– südame ehk soovide pühitsemine.
310. Silmade, kõrvade ja huulte võidmine
– tunnete pühitsemine.
311. Käte ja jalgade võidmine
– kristlase tegude ja kogu käitumise pühitsemine.
Osadusest
312. Mis on Osaduse Sakrament?
Osadus (ehk Euharistia) on Sakrament, milles usklik võtab leiva ja veini kuju all tõelist Jeesuse Kristuse Ihu ja Verd igaveseks eluks.
313. Kuidas see Sakrament on seatud?
Osaduse Sakramendi seadis Issand Jeesus Kristus esimest korda sisse vahetult enne Oma kannatusi, kujutades selles eelnevalt elavalt neid kannatusi. Olles andnud apostlitele Osaduse, andis Ta neile ühtlasi käsu alati seda Sakramenti pühitseda.
314. Milline koht on sel Sakramendil kristlikus jumalateenistuses?
Osaduse Sakrament moodustab kristliku jumalateenistuse peamise ja olulise osa.
315. Millise jumalateenistuse ajal Osaduse Sakramenti sooritatakse?
Osaduse Sakramenti sooritatakse Liturgial.
316. Mida tähendab sõna Liturgia?
Sõna liturgia tähendab avalikku teenistust. Kuid Liturgiaks nimetatakse üksnes seda jumalateenistust, mille käigus sooritatakse Osaduse Sakrament.
317. Kus tuleb Liturgiat pidada?
Liturgiat tuleb pidada templis, kus on olemas laud (troon) ehk lauana kasutatav, tingimata piiskopi poolt pühitsetud antiminss.
318. Miks nimetatakse templit ka Kirikuks?
Templit nimetatakse kirikuks seepärast, et sinna kogunevad Kiriku moodustavad usklikud palveks ja Sakramentideks.
319. Miks nimetatakse lauda ka trooniks?
Lauda, millel sooritatakse Osaduse Sakrament, nimetatakse trooniks seepärast, et sellel viibib Jeesus Kristus saladuslikult kohal kui Kuningas.
320. Milline on Liturgia pidamise üldine kord?
Liturgia üldine kord on järgmine: valmistatakse ette Sakramendi jaoks vajalik aine; usklikud valmistuvad Sakramendiks; sooritatakse Sakrament ise.
321. Kuidas nimetatakse Liturgia osa, mille käigus valmistatakse ette Sakramendi jaoks vajalik aine?
Liturgia osa, mille käigus valmistatakse ette Sakramendi jaoks vajalik aine, nimetatakse proskomidiaks.
322. Mida tähendab sõna «proskomidia»?
Sõna proskomidia tähendab ohvritoomist.
323. Miks nimetatakse Liturgia esimest osa proskomidiaks?
Liturgia esimest osa nimetatakse proskomidiaks vastavalt esimeste kristlaste tavale tuua kirikusse leiba ja veini Sakramendi pühitsemiseks. Samal põhjusel nimetatakse seda leiba prosforaks, mis tähendab ohvritoomist.
324. Milles seisneb proskomidia tähendus?
Proskomidia, kui Liturgia osa, on prohvetikuulutuste ja eelkujutuste, ja osaliselt ka Jeesuse Kristuse sündimise ja kannatustega seotud sündmuste endi mälestamine. Sealjuures võetakse prosforast osa, mis on Sakramendi sooritamiseks vajalik, ning valatakse pühasse anumasse vajalik kogus veega segatud veini. Sealjuures mälestab teenija kogu Kirikut ja ülistatud pühakuid, palvetab elavate ja surnute, võimude ning nende eest, kes on usus ja hoolsalt toonud prosforasid ehk ohvriande.
325. Millist leiba kasutatakse proskomidias?
Sakramendi jaoks kasutatakse leiba, mis vastab leiva mõistele ja mida nõuab Sakramendi pühadus, Issanda Jeesuse Kristuse ja apostlite eeskuju, see tähendab: hapendatud, puhast, nisuleiba.
326. Miks kasutatakse Osaduseks üht leiba?
Osaduseks kasutatav üksainus leib tähendab, apostli selgituse järgi, seda, et
«leib on üks ja meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa ühest leivast» (1Kr 10:17).
327. Miks nimetatakse Osaduseks valmistatud leiba Talleks?
Osaduseks valmistatud leiba nimetatakse Talleks, sest see on kannatava Jeesuse Kristuse kujutis, kelle eelkujutuseks Vanas Testamendis oli paasatall.
328. Mis on paasatall?
Paasatall on tall, keda iisraellased Jumala käsul tapsid ja sõid mälestuseks pääsemisest hukkumisest Egiptuses.
329. Miks segatakse Osaduse Sakramendi vein veega?
Osaduse Sakramendi vein segatakse veega seepärast, et see püha talitus sooritatakse Kristuse kannatuse eeskujul, mil Tema küljehaavast voolas verd ja vett.
330. Kuidas nimetatakse Liturgia osa, mille käigus usklikud valmistuvad Sakramendiks?
Liturgia osa, mille käigus usklikud valmistuvad Sakramendiks, nimetasid muistsed Katehhumeenide Liturgiaks. Sellel võivad viibida peale ristitute ja Osadusele lubatute ka katehhumeenid ehk Ristimiseks valmistujad, samuti kahetsejad, kes ei ole Osadusele lubatud.
331. Millega algab Katehhumeenide Liturgia?
Katehhumeenide Liturgia algab õnnistamise ehk Pühima Kolmainsuse riigi ülistamisega.
332. Millest koosneb Katehhumeenide Liturgia?
Katehhumeenide Liturgia koosneb palvetest, lauludest, Apostlite kirjade ja Evangeeliumi lugemisest.
333. Millega lõpeb Katehhumeenide Liturgia?
Katehhumeenide Liturgia lõpeb käsuga katehhumeenidel templist lahkuda.
334. Mis on Ustavate Liturgia?
Liturgia osa, mille käigus sooritatakse Osaduse Sakrament, nimetatakse Ustavate Liturgiaks. Sellel jumalateenistusel on õigus viibida ainult ustavatel, see tähendab Ristimise vastu võtnud isikuil.
335. Milline on Ustavate Liturgia tähtsaim toiming?
Ustavate Liturgia tähtsaim toiming on nende sõnade lausumine, mida Jeesus Kristus ütles Sakramendi seadmisel:
«Võtke, sööge, see on minu ihu... Jooge sellest kõik, see on minu Uue Lepingu veri»... (Mt 26:26–28);
ning seejärel – Püha Vaimu appihüüdmine ja Andide, see tähendab toodud leiva ja veini õnnistamine.
336. Milles seisneb selle toimingu tähendus?
Sel hetkel, pärast leiva ja veini kolmekordset õnnistamist, muudetakse ehk transsubstantsieeritakse need tõeliseks Kristuse Ihuks ja tõeliseks Kristuse Vereks.
337. Kuidas mõista sõna «transsubstantsiatsioon»?
Idapatriarhide usutunnistuses on öeldud, et sõnaga transsubstantsiatsioon ei selgitata viisi, kuidas leib ja vein muutuvad Issanda Ihuks ja Vereks. Seda ei suuda mõista keegi peale Jumala. Näidatakse ainult seda, et leib saab tõeliselt, tegelikult ja olemuslikult Issanda kõige tõelisemaks Ihuks, ning vein Issanda Vereks.
Sarnaselt kirjutab püha Johannes Damaskusest Issanda Pühadest ja Kõigepühamaist Saladusist: «Ihu on tõepoolest Jumalusega ühendatud, nimelt see, mis on saadud Pühimast Neitsist. Kuid mitte nõnda, et taevasse läinud Ihu tuleb alla, vaid leib ja vein muudetakse Jumala Ihuks ja Vereks. Kui soovid mõista, kuidas see toimub, siis piisab teadmisest, et see toimub Püha Vaimu laskumise läbi. Samal viisil valmistas ka Jumalasünnitajast Enesele ja Eneses Püha Vaimu läbi Issand liha. Rohkem ei tea ma sellest, kui et Jumala Sõna on tõsi, tegelik ja kõikvõimas, Tema toimimine aga käsitamatu» (IV raamat, 13. peatükk, 7. lõik).
338. Kuidas tuleb Osaduse Sakramendile läheneda?
Osaduse Sakramendile lähenev peab Jumala ees läbi katsuma (avama) oma südametunnistuse ja puhastama selle pattude meeleparandusega, mille juures aitavad paast ja palve.
«Aga inimene katsugu iseennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast, sest kes sööb ja joob, kes ei erista Issanda ihu, sööb ja joob eneses hukkamõistmise» (1Kr 11:28–29).
339. Mis meiega Osaduse Sakramendis toimub?
Kristuse Ihu ja Vere osaduses viibija ühineb Jeesuse Kristuse Endaga ja saab Temas osa igavesest elust.
«Kes sööb minu liha ja joob minu verd, see jääb minusse ja mina temasse» (Jh 6:56).
«Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sellel on igavene elu» (Jh 6:54).
340. Kui sageli tuleb Pühade Saladuste osaduses käia?
Muistsed kristlased käisid osaduses igal pühapäeval; kuid nüüd on vähestel selline elupuhtus, et olla alati valmis niivõrd suurele Sakramendile lähenema. Kirik manitseb emalikul häälel neid, kes püüdlevad aupakliku elu poole, tunnistama pattu vaimuliku isa ees ja käima Kristuse Ihu ja Vere osaduses neli korda aastas või igal kuul, kõigil aga kohustuslikult vähemalt üks kord aastas (vt Õigeusu tunnistus, I osa, küsimus 90).
341. Kuidas võtavad Liturgiast osa need, kes ei käi Pühade Saladuste osaduses?
Need, kes ei lähene Pühale Osadusele, võivad ja peavad Liturgiast osa võtma oma usu, palve ning eriti meie Issanda Jeesuse Kristuse pideva mälestamise kaudu, kes käskis:
«Seda tehke minu mälestuseks!» (Lk 22:19).
342. Mida tähendab Evangeeliumiga rongkäik Liturgia ajal?
Kui Liturgial toimub rongkäik Evangeeliumiga, mälestatakse Issandat Jeesust Kristust, kes ilmus kuulutama. Seepärast tuleb Evangeeliumi lugemise ajal olla sama tähelepanelik ja aupaklik, otsekui näeksime ja kuuleksime Jeesust Kristust Ennast.
343. Kuidas tuleb mõista ettevalmistatud Pühade Andidega rongkäiku?
Kui Liturgial toimub sissekäik altarisse ettevalmistatud Pühade Andidega, tuleb meenutada Jeesuse Kristuse rongkäiku vabatahtlikule kannatusele, kui tapmisohvrile, samal ajal kui rohkem kui kaksteist leegioni Inglist olid valmis Teda kui oma Kuningat kaitsma. Kuningate Kuningas ja Isandate Isand tuleb tapetavaks (laul Suure Laupäeva Liturgial).
344. Mida tuleb meeles pidada Sakramendi sooritamise ajal?
Sakramendi sooritamise enda ajal ja vaimulike osaduse ajal altaris tuleb meenutada Jeesuse Kristuse Enda salajast õhtusöömaaega apostlitega, Tema kannatust, surma ja matmist.
345. Mida tähendab eesriide, kuninglike uste avamine ja Pühade Andide ilmumine?
Eesriide ja kuninglike uste avamise ning Pühade Andide ilmumisega tähistatakse Issanda Jeesuse Kristuse Enda ilmumist pärast ülestõusmist.
346. Mida tähendab Pühade Andide viimane ilmumine rahvale?
Pühade Andide viimase ilmumisega rahvale, mille järel need peidetakse, kujutatakse Issanda Jeesuse Kristuse taevaminemist.
347. Kas Püha Osaduse Sakrament jääb tões olevas Kirikus alati kehtima?
Püha Osaduse Sakramendi sooritamine ja vastuvõtmine tões olevas kristlikus Kirikus jätkub kuni Kristuse tulekuni, apostel Pauluse sõna järgi:
«Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb» (1Kr 11:26).
Meeleparandusest
348. Mis on meeleparandus?
Meeleparandus on Sakrament, milles oma patte kahetsev inimene, saades preestrilt nähtavalt andestuse, vabastatakse nähtamatult neist pattudest Issanda Jeesuse Kristuse Enda poolt.
349. Millal see Sakrament tekkis?
See Sakrament pärineb pühalt Ristija Johanneselt: neile, kes tema juurde tulid, kuulutas ta «meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks»... (ja nemad) «lasksid endid temalt ristida... tunnistades oma patte» (Mk 1:4–5). Apostlitele tõotas Jeesus Kristus pattude andeksandmise väe, kui ütles:
«Mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas» (Mt 18:18).
Pärast Oma ülestõusmist andis Ta neile tõepoolest selle väe, kui ütles:
«Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinni peate, neile on need kinni peetud» (Jh 20:22–23).
350. Mida nõutakse kahetsejalt?
Kahetsejalt nõutakse kahetsust pattude pärast, kindlat kavatsust oma elu parandada, usku Kristusesse ja lootust Tema halastusele.
«Jumala meelepärane kurbus toob kahetsematu meeleparanduse päästeks» (2Kr 7:10).
«Ja kui õel pöördub oma õelusest ja teeb õigust ja õiglust, siis ta elab selle läbi» (Hs 33:19).
«Temast (see tähendab Jeesusest Kristusest) tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes usub temasse, saab tema nime läbi andeks patud» (Ap 10:43).
351. Mis aitab kaasa meeleparandusele?
Meeleparanduse ettevalmistavad ja abistavad vahendid on paast ja palve.
352. Millist vahendit kasutab Kirik kahetseja abistamiseks?
Püha Kirik kasutab kahetseva patuse südametunnistuse puhastamiseks ja rahustamiseks erilist vahendit – epitiimiat.
353. Mida tähendab sõna «epitiimia»?
Sõna epitiimia tähendab keeldu (vt 2Kr 2:6). Epitiimiana määratakse kahetsejale vajaduse korral mõned vagad harjutused ja mõned loobumised eesmärgiga vabaneda patu võimu alt ja ületada patuharjumus. Näiteks kõigile kohustatust suurem paast, raskete pattude eest aga ajutine eemaldamine Pühast Osadusest.
Preesterlusest
354. Mis on Preesterlus?
Preesterlus on Sakrament, milles Püha Vaim õigesti valitud kandidaadi piiskopliku ordinatsiooni kaudu seab sooritama Sakramente ja karjatama Kristuse karja.
«Nõnda pidagu igaüks meid Kristuse sulasteks ja Jumala saladuste majapidajaiks» (1Kr 4:1).
«Pange tähele iseendid ja kogu karja, kelle keskele Püha Vaim on teid pannud ülevaatajaiks, hoidma Jumala kogudust, mille ta on saanud enesele omaks oma Poja verega» (Ap 20:28).
355. Mida tähendab Kiriku karjatamine?
Kirikut karjatada tähendab juhatada inimesi usus, vagaduses ja headel tegudel.
356. Mitu vajalikku Preesterluse astet on olemas?
Preesterluse astmeid on kolm: piiskop, preester ja diakon.
357. Milline on erinevus Preesterluse astmete vahel?
Diakon abistab Sakramentide sooritamisel (ise neid sooritamata); preester sooritab Sakramente, alludes piiskopile; piiskop mitte üksnes ei soorita Sakramente, vaid tal on ka õigus anda ordinatsiooni läbi teistele armuandi nende sooritamiseks. Piiskoplikust võimust kirjutab apostel Paulus Tiitusele:
«Sellepärast jätsin ma su Kreetale, et sa korraldaksid seda, mis veel jäi korraldamata, ja seaksid igasse linna vanemad» (Tt 1:5).
Ja Timoteosele:
«Ära pane kellelegi ruttamisi käsi peale» (1Tm 5:22).
Abielust
358. Mis on abielu?
Abielu on Sakrament, milles peigmehe ja pruudi vabatahtlikul vastastikuse ustavuse tõotusel preestri ja Kiriku ees õnnistatakse nende abieluliit Kristuse ja Kiriku vaimse liidu kujutisena ning antakse arm vaga üksmeele jaoks laste seaduslikuks sündimiseks ja kristlikuks kasvatamiseks.
359. Miks on abielu Sakrament?
Sellest, et abielu on Sakrament, näitavad apostel Pauluse järgmised sõnad:
«Selle pärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks ihuks. See saladus on suur – ma räägin Kristusest ja kogudusest» (Ef 5:31–32).
360. Kas kõik on kohustatud abielluma?
Mitte kõik ei ole kohustatud abielluma. Neitsilikkus on abielust parem sellele, kellel on jõudu seda puhtana hoida. Just sellest ütles Issand Jeesus Kristus:
«Kõik ei võta seda sõna vastu, vaid need, kellele see on antud... Kes suudab vastu võtta, võtku vastu» (Mt 19:11–12).
Ja apostel ütleb:
«Aga vallalistele ja lesknaistele ma ütlen, et neil on hea jääda nõnda nagu mina. Kuid kui nad ei suuda end taltsutada, siis abiellugu... Vallaline mees muretseb Issanda asjade eest, kuidas ta oleks Issandale meelepärane; abielumees aga muretseb maailma asjade eest, kuidas olla meelepärane oma naisele... Kes lasevad oma neitsi mehele, teevad hästi, aga kes ei lase, teevad veel paremini» (1Kr 7:8–9, 32–33, 38).
Haigete salvimisest
361. Mis on Haigete salvimine?
Haigete salvimine on Sakrament, milles ihu õliga (pühitsetud taimeõliga) võidmisel palutakse haigele Jumala armu, mis tervendab hinge- ja ihuhaigusi.
362. Kust pärineb see Sakrament?
See Sakrament pärineb apostlitelt, kes olles saanud väe Jeesuselt Kristuselt,
«võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks» (Mk 6:13).
Apostlid andsid selle Sakramendi edasi Kiriku vaimulikele, mis nähtub järgmistest apostel Jaakobuse sõnadest:
«Kas keegi teie seast on haige? Ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal, võides teda õliga Issanda nimel. Ja usupalve päästab haige ja Issand teeb ta terveks, ja kui ta on patte teinud, siis antakse temale andeks» (Jk 5:14–15).
Usutunnistuse üheteistkümnendast liikmest
363. Mis on surnute ülestõusmine?
Surnute ülestõusmine, mida me ootame, on Jumala kõikvõimsuse tegu, mille kaudu surnud inimeste ihud, ühinedes taas oma hingedega, elustuvad ning saavad vaimseks ja surematuks.
«Kaduv ihu külvatakse, vaimne ihu tõuseb üles» (1Kr 15:44).
«See kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega» (1Kr 15:53).
364. Kas ihu saab üles tõusta?
Ihu, mis on maa sees lagunenud ja hajunud, tõuseb üles. Nõnda nagu Jumal alguses lõi ihu maapõrmust, taastab Ta lõpuks maapõrmust selle, mis on hajunud. Apostel Paulus selgitab seda maasse külvatud tera sarnasusega, mis lagunevad maas, kuid millest kasvab taim.
«Mida sa külvad, ei ärka ellu, kui see enne ei sure» (1Kr 15:36).
365. Kas kõik tõusevad üles?
Kõik surnud tõusevad üles, ning nende ihud, kes üldise ülestõusmise ajal on veel elus, muutuvad silmapilkselt vaimseiks ja surematuiks.
«Me ei jää küll mitte kõik magama, kuid meid kõiki muudetakse äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes; sest pasun hüüab ning surnud äratatakse kadumatuina üles ja meid muudetakse» (1Kr 15:51–52).
366. Millal toimub surnute ülestõusmine?
Surnute ülestõusmine toimub selle nähtava maailma lõpul.
367. Millega lõpeb nähtav maailm?
See maailm, milles valitseb surm, lõpeb sellega, et see muutub surmata maailmaks.
«ka loodu ise vabastatakse kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse» (Rm 8:21).
«Aga meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus» (2Pt 3:13).
368. Mille kaudu peab maailm muutuma?
Maailm muutub tule kaudu.
«Aga praegused taevad ja maa on sama sõnaga koguni tule jaoks tallele pandud, hoides neid kohtupäevani ja jumalatute inimeste hukatuseni» (2Pt 3:7).
369. Millises seisundis viibivad surnute hinged enne üldist ülestõusmist?
Surnud õigete hinged viibivad enne üldist ülestõusmist valguses, rahus ja igavese õnnistuse alguses, patuste hinged aga vastupidises seisundis.
370. Kas surnud õigete hinged viibivad täielikus õnnistuses?
Õigete hinged ei saa osa täielikust õnnistusest, sest täielik tegudekohane tasu on inimesele ette määratud saada pärast tema ihu ülestõusmist ja Jumala viimset Kohut. Apostel Paulus ütleb:
«nüüdsest peale on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult mulle, vaid ka kõigile, kes armastavad tema ilmumist» (2Tm 4:8).
Ja veel:
«Sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on korda saatnud, olgu head või halba» (2Kr 5:10).
371. Kust me teame, et õigete hinged viibivad õnnistuse alguses?
Õigete hinged viibivad enne viimset Kohut õnnistuse alguses vastavalt Issanda Jeesuse Kristuse Enda tunnistusele, kes ütleb tähendamissõnas, et õige Laatsarus viidi kohe pärast surma Aabrahami sülle (vt Lk 16:22).
372. Milles seisneb õnnistuse algus?
Õnnistuse algus on ühendatud Jeesuse Kristuse Enda nägemisega. Suuremal määral on see omane pühakuile, nõnda nagu apostel Paulus mõista annab:
«Ma igatsen ju siit lahkuda ja olla koos Kristusega» (Fl 1:23).
373. Milles seisneb lootus usklike hingedele, kel ei jõudnud kanda meeleparanduse vilju?
Usus, kuid väärikaid meeleparanduse vilju kandmata surnud hingi võivad õndsa ülestõusmise saavutamisel aidata nende eest tõstetud palved, eriti Kristuse Ihu ja Vere veretu ohvri toomisega ühendatud palved, ning nende mälestuseks usuga tehtud head teod.
374. See õpetus rajaneb Katoolse Kiriku pärimusel, mille algeid näeme juba Vana Testamendi Kirikus.
Juuda Makkabeus tõi ohvri langenud sõjameeste eest (vt 2Mkk 12:43). Palve lahkunute eest on alati olnud Jumaliku Liturgia asendamatu osa, alates apostel Jaakobuse Liturgiast. Püha Kürillos Jeruusalemmast ütleb: «Suur kasu on hingedele, kelle eest kantakse ette palve ajal, mil ees seisab püha ja kardetav Ohver» (Salajumalusõpetuslik kõne 5, 9. peatükk). Püha Basileios Suur ütleb Nelipühi palvetes, et Issand on nõus meilt vastu võtma palveid ja ohvreid nende eest, keda hoitakse põrgus, lootusega neile rahu, piinade lõpu ja vabaduse osas.
Usutunnistuse kaheteistkümnendast liikmest
375. Mis on tulevase ajastu elu?
Tulevase ajastu elu on elu, mis järgneb surnute ülestõusmisele ja Kristuse üldisele Kohtule.
376. Milline on tulevase ajastu elu?
See elu on usklikele, kes armastavad Jumalat ja teevad head, niivõrd õnnis, et me ei suuda seda õndsust praegu isegi ette kujutada.
«ei ole veel avaldunud, mis me tulevikus oleme» (1Jh 3:2).
«Ma tean üht inimest Kristuses,» ütleb apostel Paulus, «kes... kistigi üles paradiisi ja kuulis sõnulseletamatuid sõnu, mida inimesel ei ole lubatud rääkida» (2Kr 12:2, 4).
377. Milles seisneb tulevase ajastu elu õndsus?
Õndsus tuleneb Jumala nägemisest valguses ja kirkuses ning ühinemisest Temaga.
«Praegu me näeme aimamisi nagu läbi peegli, siis aga palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nõnda nagu minagi olen täiesti tunnetatud» (1Kr 13:12).
«Siis paistavad õiged nagu päike oma Isa riigis» (Mt 13:43).
«Jumal on kõik kõiges» (1Kr 15:28).
378. Kas ihu võtab osa sellest õndsusest?
Ka ihu võtab osa hinge õndsusest. See saab kirgastatud Jumala valgusega, nõnda nagu Jeesuse Kristuse ihu Tema kirgastumisel Tabori mäel.
«See külvatakse alanduses, äratatakse üles kirkuses» (1Kr 15:43).
«Nõnda nagu me oleme kandnud maisest põrmust tehtu kuju, nõnda kandkem ka taevase kuju» (see tähendab meie Issanda Jeesuse Kristuse kuju) (1Kr 15:49).
379. Kas see õndsus on kõigile ühesugune?
Mitte kõik ei ole õndsad ühel määral. Õndsust on erinevaid astmeid, sõltuvalt sellest, kuidas keegi siin elus on võidelnud usus, armastuses ja headel tegudel.
«Üks on päikese kirkus, teine kuu kirkus ja kolmas tähtede kirkus, sest üks täht on kirkuselt teisest erinev. Nõnda on ka surnute ülestõusmisega» (1Kr 15:41–42).
380. Mis saab uskmatute ja seadusetute osaks?
Uskmatud ja seadusetud antakse igavese surma kätte ehk teisisõnu igavesse tulle, igavesse piina, koos kuraditega.
«Kui kellegi nime ei leitud kirjutatud olevat eluraamatus, siis heideti ta tulejärve» (Ilm 20:15).
«See on teine surm» (Ilm 20:14).
«Minge ära minu juurest, neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele» (Mt 25:41).
«Ja need lähevad ära igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu» (Mt 25:46).
«Sul on parem ühesilmsena minna Jumala riiki kui olla mõlema silmaga heidetud põrgutulle, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu» (Mk 9:47–48).
381. Kas Jumal tahab patuste hukkumist?
Jumal ei tahaks patuste hukkumist, kuid nemad hukkuvad ise, «sellepärast et... ei võtnud vastu armastust tõe vastu, et pääseda» (2Ts 2:10).
382. Kas maailma lõpu teadmine aitab inimest?
M�tisklused surmast, ülestõusmisest, viimsest Kohtust, igavesest õndsusest ja igavesest piinast aitavad meil hoiduda pattudest ja vabaneda kiindumusest maistesse asjadesse; lohutavad maiste hüvede kaotuse korral; õhutavad hoidma hinge ja ihu puhtana, elama Jumala ja igaviku jaoks ning nõnda saavutama igavest päästet.
II osa. Lootusest
Kristliku lootuse mõiste, selle alus ja vahendid
383. Mis on kristlik lootus?
Kristlik lootus on südame rahuolek Jumalas, kindlusega, et Tema hoolitseb pidevalt meie pääsemise eest ja annab meile tõotatud õndsuse.
384. Millel rajaneb kristlik lootus?
Kristlik lootus rajaneb sellel, et Issand Jeesus Kristus on meie lootus ehk meie lootuse alus (1Tm 1:1).
„Lootke täiesti sellele armule, mis teile tuuakse Jeesuse Kristuse ilmumisel" (1Pt 1:13).
385. Kuidas omandada kristlikku lootust?
Päästva lootuse omandamise vahendid on: palve, tõeline õpetus õndsusest ja selle õpetuse tegelik järgimine.
Palvest
386. Kas Pühakirjas on viide sellele, et palve on lootuse omandamise vahend?
Issand Jeesus Kristus ise ühendab palve lootusega saada soovitu:
„Ja mida te iganes minu nimel palute, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas" (Jh 14:13).
387. Mis on palve?
Palve on meele ja südame tõstmine Jumala poole, väljendatuna inimese aupaklikus sõnas Jumala poole.
388. Mida tuleb palve ajal teha?
Kristlane, tõstes oma meelt ja südant Jumala poole, peab tegema järgmist: ülistama Teda Tema jumalike täiuste eest; tänama Teda Tema heategude eest; paluma Temalt oma vajaduste eest. Seepärast on palvel kolm peamist liiki: kiitus, tänu, palve (anumine).
389. Kas saab palvetada ilma sõnadeta?
Saab palvetada ilma sõnadeta – meele ja südamega. Selle näiteks on prohvet Mooses, kes palvetas nõnda enne Kõrkjamere (Punase mere) läbimist (vt 2Ms 14:13).
390. Millised nimetused on palvel?
Sõnadeta palvet nimetatakse vaimseks, mõistuslikuks, südamlikuks ehk sisemiseks palveks, samas kui sõnades väljendatud ja muude aupaklikkuse märkidega kaasnevat palvet nimetatakse suuliseks ehk välimiseks.
391. Kas võib olla välimine palve ilma sisemiseta?
Välimine palve ilma sisemiseta esineb siis, kui palvesõnu lausutakse ilma tähelepanu ja innuta.
392. Kas ainuüksi välimisest palvest võib piisata?
Ainuüksi välimisest palvest armu saamiseks ei piisa – vastupidi, ilma sisemiseta ärritab välimine palve Jumalat. Jumal ise avaldab pahameelt sellise palve suhtes:
„See rahvas austab mind huultega, aga nende süda on minust kaugel. Ilmaaegu nad mind teenivad" (Mt 15:8–9).
393. Kas piisab ainuüksi sisemisest palvest ilma välimiseta?
Kas on mõtet küsida, kas inimesele piisab ainult hingest ilma kehata? Sellest on kasutu rääkida, sest Jumal on heaks arvanud luua inimese hingest ja kehast. Samamoodi on kasutu küsida, kas piisab ainult sisemisest palvest ilma välimiseta. Meil on hing ja keha, ning me peame ülistama
„Jumalat oma ihus" ja oma hinges, mis on Jumala omad (1Kr 6:20), sest loomulik on, et südame rohkusest räägib suu.
Meie Issand Jeesus Kristus oli vaimne kõrgeimal määral, kuid ka Tema väljendas oma vaimset palvet nii sõnades kui ka aupaklikes kehalistes liigutustes: mõnikord näiteks silmade tõstmisega taeva poole, mõnikord aga põlvili laskumise ja näoga maha langemisega (vt Mt 12:34; Jh 17:1; Lk 22:41; Mt 26:39).
Issanda palvest
394. Kas on olemas palve, mis on eeskujuks kõikidele palvetele?
Palve, mis võib olla üldkristlikuks palveks ja eeskujuks kõikidele palvetele, on Issanda palve.
395. Mis on Issanda palve?
Issanda palve on palve, mille Issand Jeesus Kristus õpetas apostlitele ja mille nemad andsid edasi kõigile usklikele.
396. Kuidas kõlab Issanda palve?
Issanda palve kõlab nõnda: Meie Isa, kes Sa oled taevas! 1. Pühitsetud olgu Sinu nimi; 2. Sinu riik tulgu; 3. Sinu tahtmine sündigu, nagu taevas, nõnda ka maa peal; 4. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev; 5. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele; 6. Ja ära saada meid kiusatusse; 7. Vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen (Mt 6:9–13).
397. Kuidas jaotatakse Issanda palvet vaatlemise mugavuse huvides?
Issanda palve mugavamaks vaatlemiseks võib seda jaotada üleskutseks (pöördumiseks), seitsmeks palveks ja kiitusõnaks.
Üleskutsest (pöördumisest)
398. Kuidas me julgeme Jumalat Isaks nimetada?
Me julgeme Jumalat Isaks nimetada usu läbi Jeesusesse Kristusesse ja uuestisünni armu läbi.
„Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtmisest, ei mehe tahtmisest, vaid Jumalast" (Jh 1:12–13).
399. Kas alati tuleb öelda „Meie" Isa?
„Meie" Isa tuleb öelda alati, isegi kui palvetab ainult üks inimene.
400. See on seepärast, et
kristliku vennalikkuse kohaselt tuleb Jumalat kutsuda ja Temalt paluda hüvesid mitte ainult iseendale, vaid kõigile.
401. Miks me ütleme „kes Sa oled taevas"?
Pöördumises tuleb öelda kes Sa oled taevas (Taevas Olev) selleks, et palvet alustades jätta maha kõik maine ja kaduv ning tõsta meel ja süda taevaliku, igavese ja jumaliku poole.
Esimesest palvest
402. Kas me tunnistame Jumala nime pühadust?
Jumala nimi on püha ja kahtlemata püha iseeneses.
„Püha on tema nimi" (Lk 1:49).
403. Kuidas võib Jumala nimi veel pühitsetud saada?
Jumala nimi võib pühitsetud saada inimestes, see tähendab, Tema igavene pühadus võib neis avalduda.
404. Mil viisil võib Jumala nimi pühitsetud saada?
Jumala nimi võib inimestes pühitsetud saada järgmisel viisil: kui me, kandes mõttes ja südames Jumala nime, elame nii, nagu Tema pühadus nõuab, ja sellise eluga austame Jumalat; kui ka teised, nähes meie head elu, austavad Jumalat.
„Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie Isa, kes on taevas" (Mt 5:16).
Teisest palvest
405. Millisest riigist räägitakse Issanda palves?
Issanda palve teises palves räägitakse Jumala riigist, see tähendab armuriigist, mis apostli sõnul on
„õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus" (Rm 14:17).
406. Kas see riik on juba tulnud?
Jumala riik on ühtede jaoks osaliselt tulnud, teiste jaoks aga üldse mitte, sest ikka veel „valitseb patt... surelikus ihus", et sunnib kuuletuma selle himudele (Rm 6:12).
407. Kuidas see riik tuleb?
See tuleb varjatult ja sisimuses.
„Jumala riik ei tule silmnähtavalt... Sest vaata, Jumala riik on teie sees" (Lk 17:20–21).
408. Kas võib paluda auriiki?
Kristlane võib Jumala riigi nime all paluda auriiki, see tähendab usklike täiuslikku õndsust.
„Aga mul on soov siit lahkuda ja olla Kristusega" (Fl 1:23).
Kolmandast palvest
409. Mida tähendab palve „Sinu tahtmine sündigu"?
Palve Sinu tahtmine sündigu tähendab, et me palume Jumalalt, et kõik, mida me teeme ja mis meiega juhtub, sünniks mitte nii, nagu meie tahame, vaid nii, nagu Jumalale meeldib.
410. Miks ei tohi paluda oma tahtmise järgi?
Me eksime tihti oma soovides, Jumal aga soovib meile eksimatult ja rohkem kui me ise igasugust head ning on alati valmis seda andma, kui meie omavoli ja jäärapäisus seda ei takista.
„Aga temale, kes suudab teha palju rohkem, kui oskame paluda või mõelda, väe kohaselt, mis tegutseb meis, temale olgu kirkus koguduses" (Ef 3:20–21).
411. Miks me palume, et Jumala tahtmine sünniks maa peal nagu taevas?
Me palume, et Jumala tahtmine sünniks maa peal nõnda nagu taevas, sest taevas täidavad pühad inglid ja õndsad inimesed kõik ilma erandita, alati ja kõiges Jumala tahtmist.
Neljandast palvest
412. Mis on igapäevane leib?
Igapäevane leib on leib, mis on vajalik olemasoluks ehk elamiseks.
413. Mida peame meeles pidama, paludes Jumalalt igapäevast leiba?
Meie Issanda Jeesuse Kristuse õpetuse kohaselt tuleb paluda mitte rohkem kui igapäevast leiba, see tähendab vajalikku toidust, aga samuti eluks vajalikku riietust ja eluaset. Mis on üle selle ega ole hädavajalik, vaid teenib mõnu, tuleb usaldada Jumala tahtele ning kui seda antakse, tänada Jumalat, aga kui ei anta – mitte selle pärast muretseda.
414. Miks me palume igapäevast leiba ainult tänase päeva jaoks?
Käsk on paluda igapäevast leiba ainult tänapäev (tänaseks päevaks) selleks, et me ei muretseks liigselt tuleviku pärast, vaid loodaksime selles Jumala peale.
„Ärge siis muretsege homse pärast, sest homne päev muretseb enese eest; igale päevale piisab omast murest" (Mt 6:34).
„Sest teie taevane Isa teab, et te seda kõike vajate" (Mt 6:32).
415. Mida me veel palume igapäevase leiva nime all?
„Kuna inimene koosneb kehalisest ja vaimsest olemusest, hinge olemus aga on palju tähtsam kehast, siis võib ja tuleb paluda ka hingele igapäevast leiba, milleta seesmine inimene sureb nälga" (vt Pühak Kürillos Jeruusalemmast, Mustagoogiline katehees, 4, 15; Õigeusu tunnistus, II osa, küsimus 19).
416. Mis on hinge jaoks igapäevane leib?
Hinge igapäevane leib on Jumala sõna ning Kristuse Ihu ja Veri.
„Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust" (Mt 4:4).
„Minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook" (Jh 6:55).
Viiendast palvest
417. Mida me mõistame oma võlgade all?
Issanda palves tuleb meie võlgade nimetuse all mõista meie patte. Patte nimetatakse võlgadeks seepärast, et me oleme kõik saanud Jumalalt ja peame kõik Jumalale tagasi andma, see tähendab alluma Tema tahtele ja seadusele; kui me seda ei täida, jääme Tema õigluse ees võlglasteks.
418. Kes on meie võlglased?
Meie võlglased on inimesed, kes ei ole meile andnud seda, mida nad Jumala seaduse järgi pidid andma – näiteks on nad ilmutanud armastuse asemel vaenulikkust.
419. Kuidas me võime loota oma võlgade andeksandmisele?
Jumala kohtu ees võime loota oma võlgade andeksandmisele Issanda Jeesuse Kristuse eestpalve kaudu.
„Sest üks on Jumal, üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus, kes on andnud iseenese lunastushinnaks kõikide eest" (1Tm 2:5–6).
420. Mille tõttu võime jääda ilma oma võlgade andeksandmisest?
Kui me palume Jumalalt oma pattude andestust, kuid ise ei anna teistele andeks, siis me ei saa andestust.
„Sest kui te inimestele nende eksimused andeks annate, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks; aga kui te ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks" (Mt 6:14–15).
421. Miks Jumal ei anna meile andeks, kui me ei anna andeks oma võlglastele?
Jumal ei anna meile andeks, kui me teistele andeks ei anna, sest sellega muutume ise kurjaks ja eemaldame sellega endast Jumala headust ja halastust.
422. Mida tuleb meeles pidada, öeldes sõnu andeksandmisest „meie võlglastele"?
Issanda palve sõnad
„nagu meiegi andeks anname oma võlglastele"
nõuavad, et palvetajal ei oleks vaenu ega viha, vaid et tal oleks kõigiga rahu ja armastus.
„Kui sa nüüd tood oma ande altari juurde ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and sinna altari ette ja mine lepi enne oma vennaga ning too siis tulles oma and" (Mt 5:23–24).
423. Mida teha, kui inimene ei taha leppimist?
Kui seda, kellel on meie vastu midagi, ei saa kiiresti leida või kui ta ei soovi leppimist, siis piisab sellisel juhul leppimisest temaga südames, kõikenägeva Jumala silme ees.
„Kui võimalik, niipalju kui teist sõltub, pidage rahu kõigi inimestega" (Rm 12:18).
Kuuendast palvest
424. Mida me mõistame kiusatuse all?
Issanda palves tuleb kiusatuse all mõista selliste asjaolude kokkulangemist, mille puhul on lähedal oht kaotada usk või langeda raskesse patusse.
425. Kust tulevad kiusatused?
Kiusatused tulevad meie lihast, maailmast, teistest inimestest ja kuradist.
426. Mida me palume, öeldes palvesõnu „ära saada meid kiusatusse"?
Sõnadega ära saada meid kiusatusse me palume: et Jumal ei laseks meid kiusatusse sattuda; et Tema, kui meil on vaja olla kiusatuse läbi läbi katsutud ja puhastatud, ei annaks meid täielikult kiusatuse meelevalda ega laseks meil langeda.
Seitsmendast palvest
427. Mida me palume, öeldes palvesõnu „päästa meid ära kurjast"?
Sõnadega päästa meid ära kurjast me palume vabastust kogu maailmas leiduvast kurjusest, mis on esimese patu ajast peale „tervikuna kurja käes" (1Jh 5:19), eriti aga kurjuse ja kuradi – kurjuse vaimu – kurjadest ahvatlustest ja rünnakutest.
Kiitusõnast
428. Miks on Issanda palvele lisatud kiitusõna?
Issanda palvele on lisatud kiitusõna selleks, et: me, paludes taevaselt Isalt endale armu, samal ajal osutaksime Talle õiglast austust; et me, mõeldes Tema igavesele riigile, väele ja aule, kinnituksime üha enam lootuses, et Ta annab meile palutu, sest see on Tema võimuses ja kuulub Tema aule.
429. Mida tähendab sõna „aamen"?
Sõna aamen tähendab tõesti ehk sündigu nõnda.
430. Sõna aamen lisamisega
kiitusõnale näidatakse, et palve tuuakse usuga ja ilma igasuguse kahtluseta, nagu õpetab apostel Jaakobus (vt Jk 1:6).
Õpetus õndsusest
431. Mida on peale palve vaja pääsemise lootuse kinnitamiseks?
Pääsemise ja õndsuse lootuses kinnitumiseks tuleb palvele lisada omaenda pingutus õndsuse saavutamiseks. Sellest räägib Issand ise:
„Miks te hüüate mind: Issand, Issand! Ega tee, mida ma ütlen" (Lk 6:46).
„Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand!, ei saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas" (Mt 7:21).
432. Mis on meile juhiseks omaenda pingutuses?
Meie pingutuse juhiseks võib olla Issanda Jeesuse Kristuse õpetus, mis on lühidalt esitatud Tema õndsuskäskudes.
433. Kuidas kõlavad õndsuskäsud?
Õndsuskäske on üheksa:
- Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
- Õndsad on kurvad, sest nemad saavad troosti.
- Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
- Õndsad on need, kel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.
- Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.
- Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.
- Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
- Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
- Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Rõõmustage ja hõisake, sest teie palk on suur taevas (Mt 5:3–12).
434. Mida tuleb meeles pidada, et neid käske õigesti mõista?
Õndsuskäskude õigeks mõistmiseks tuleb meeles pidada, et Issand andis need meile nii, nagu Evangeelium ütleb:
„Ja tema avas oma suu ja õpetas neid."
Olles tasane ja südamelt alandlik, esitas Ta oma õpetuse mitte käskides, vaid õnnistades neid, kes selle vabatahtlikult vastu võtavad ja täidavad. Seepärast tuleb igas õndsusütluses vaadelda: õpetust ehk käsku; õnnistust ehk tasu tõotust.
Esimesest õndsuskäsust
435. Missugune on Issanda esimene käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema vaimus vaesed.
436. Mida tähendab olla vaimus vaene?
Vaimus vaene olla tähendab omada vaimset veendumust, et meil ei ole midagi omaenda, vaid meil on ainult see, mida Jumal annab, ja et me ei suuda midagi head teha ilma Jumala abi ja armuta; ning seega peame pidama end mitte millekski ja pöörduma kõiges Jumala halastuse poole. Lühidalt, püha Johannes Krisostomose selgituse järgi, on vaimne vaesus alandlikkus (Selgitus Matteuse evangeeliumile, jutlus 15).
437. Kas rikkad saavad olla vaimus vaesed?
Ka rikkad saavad olla vaimus vaesed, kui nad jõuavad mõttele, et nähtav rikkus on kaduv ja püsimatu ning et see ei asenda vaimsete hüvede puudumist.
„Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele aga kahju teeks? Või mis oleks inimesel anda oma hinge lunaks?" (Mt 16:26).
438. Kas kehaline vaesus saab aidata kaasa vaimse vaesuse täiuslikkusele?
Kehaline vaesus saab aidata kaasa vaimse vaesuse täiuslikkusele, kui kristlane valib selle vabatahtlikult, Jumala pärast. Sellest ütles Issand Jeesus Kristus ise rikkale mehele:
„Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine, müü oma varandus ja anna vaestele, ja sul on ait taevas olemas, ning tule ja järgne mulle" (Mt 19:21).
439. Mida tõotab Issand vaimus vaestele?
Vaimus vaestele tõotab Issand taevariiki.
440. Mil viisil kuulub taevariik vaimus vaestele?
Vaimus vaestele kuulub taevariik praeguses elus sisemiselt ja algselt, tänu nende usule ja lootusele, ning tulevases elus täiuslikult, osaduses igavese õndsusega.
Teisest õndsuskäsust
441. Missugune on Issanda teine käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema kurvad (leinajad).
442. Mida me mõistame nutu all?
Teises käsus tuleb nutu nimetuse all mõista kurbust ja südame kahetsust ning tõelisi pisaraid selle üle, et me teenime Issandat ebatäiuslikult ja väärituna ning teenime oma pattudega ära Tema viha.
„Sest jumalik kurbus toob meeleparanduse pääsemiseks, mida ei kahetseta, aga maailma kurbus toob surma" (2Kr 7:10).
443. Mida Issand tõotab kurvastajatele?
Issand tõotab kurvastajatele, et nad saavad troosti.
444. Kuidas siin trööstimist mõista?
Siin mõistetakse armust tulevat trööstimist, mis seisneb pattude andeksandmises ja rahustatud südametunnistuses.
445. Miks on kurbuse käsuga ühendatud trööstimise tõotus?
Kurbus pattude pärast ei tohi jõuda meeleheiteni.
Kolmandast õndsuskäsust
446. Missugune on Issanda kolmas käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema tasased.
447. Mis on tasadus?
Tasadus on vaimu rahulik hoiak, mis on ühendatud ettevaatlikkusega mitte kedagi ärritada ega ise ärrituda.
448. Milles avaldub tasadus?
Kristliku tasaduse erilised avaldumised on: mitte nuriseda mitte ainult Jumala, vaid ka inimeste vastu, ning kui midagi juhtub meie soovide vastaselt, mitte anduda vihale, mitte ennast ülendada.
449. Mida tõotab Issand tasastele?
Issand tõotab tasastele, et nad pärivad maa.
450. Kuidas tuleb mõista tõotust pärida maa?
Kristuse järgijate suhtes on ennustus pärida maa täitunud sõna-sõnalt, see tähendab, et püsivalt tasased kristlased pärisid selle asemel, et paganate raevu poolt hävitada, universumi, mida enne valdasid paganad.
Selle tõotuse tähendus kristlaste kui terviku ja iga üksiku suhtes on see, et nad saavad pärandiks, Laulukirjutaja väljendi kohaselt, „elavate maal", seal, kus elatakse ega surda, see tähendab, saavad igavese õndsuse (vt Ps 27:13).
Neljandast õndsuskäsust
451. Missugune on Issanda neljas käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema õiguse järele näljased ja janused.
452. Mida me mõistame õiguse nime all?
Kuigi õiguse nime all tuleb mõista iga vooruslikkust, mida kristlane peab ihaldama nagu toitu ja jooki, tuleb eelkõige silmas pidada seda õigust, millest Taanieli prohvetikuulutuses on öeldud, et tuuakse „igavene õigus" (Tn 9:24), see tähendab, teostub Jumala ees süüdioleva inimese õigeksmõistmine – õigeksmõistmine armu ja usu kaudu Issandasse Jeesusesse Kristusesse.
Sellest õigusest räägib apostel Paulus:
„Jumala õigus usu kaudu Jeesusesse Kristusesse kõigile ja kõikidele, kes usuvad; sest siin ei ole vahet: kõik on ju pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest, ning mõistetakse õigeks päris muidu, tema armust, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud lepitusohvriks usu kaudu tema veres, et näidata oma õigust, andeks andes varem tehtud patud" (Rm 3:22–25).
453. Kes on need, kes on õiguse järele näljased ja janused?
Õiguse järele näljased ja janused on need, kes teevad head, kuid ei pea end õigeteks; ei toetu oma headele tegudele, vaid tunnistavad end pattuseks ja süüdlaseks Jumala ees. Need, kes usu soovi ja palvega, kui tõelise toidu ja joogiga, nälgivad ja januvad armust tuleva õigeksmõistmise järele Jeesuse Kristuse kaudu.
454. Mida tõotab Issand õiguse järele näljastele ja janustele?
Issand tõotab õiguse järele näljastele ja janustele, et nad saavad küllaga.
455. Mida me siin mõistame küllasaamise all?
Nii nagu kehaline küllasaamine toob esiteks nälja- ja janutunde lakkamise, teiseks keha kinnitamise toiduga – nõnda tähendab vaimne küllasaamine: halastust saanud patuse sisemist rahuolekut; jõu omandamist hea tegemiseks, ja seda jõudu annab õigeksmõistev arm. Ent hinge täielik küllasaamine, mis on loodud lõpmatu hüve nautimiseks, järgneb igaveses elus, Laulukirjutaja sõna kohaselt:
„Ma saan küllaga, kui su au ilmub" (vt Ps 17:15).
Viiendast õndsuskäsust
456. Missugune on Issanda viies käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema halastajad.
457. Kuidas tuleb seda käsku täita?
Seda käsku tuleb täita kehaliste ja vaimsete halastustegude kaudu. Püha Johannes Krisostomos märgib, et
„halastusel on erinevaid liike ja lai on see käsk" (Selgitus Matteuse evangeeliumile, jutlus 15).
458. Millised on kehalised halastusteod?
Kehalised halastusteod on järgmised: näljast toita; janust joota; alastiolijat riietada (kellel puudub vajalik ja sünnis riietus); vangistuses olijat külastada; haiget külastada, teda teenida ja aidata tema paranemisele või kristlikule surmaks valmistumisele kaasa; võõra vastu võtta kotta ja anda talle puhkust; vaesuses ja viletsuses surnuid matta.
459. Millised on vaimsed halastusteod?
Vaimsed halastusteod on järgmised: manitsusega pöörata
„patust tema eksliku tee pealt" (Jk 5:20);
teadmatut õpetada tõele ja heale; ligimesele anda head ja õigeaegset nõu raskuses või tema poolt märkamata ohu korral; palvetada ligimese eest Jumala poole; kurvastajat trööstida; mitte tasuda kurjaga selle eest, mida teised meile kurja on teinud; kõigest südamest solvangud andestada.
460. Kas kohtualuse karistamine ei ole vastuolus halastuse käsuga?
Kohtualuse karistamine ei ole vastuolus halastuse käsuga, kui seda tehakse kohuse tundest ja hea kavatsusega, see tähendab, et parandada süüdlast või kaitsta süütuid tema kuritegude eest.
461. Mida tõotab Issand halastajatele?
Issand tõotab halastajatele, et nende peale halastatakse.
462. Missugust halastust siin mõeldakse?
Siin mõeldakse halastust igavesest hukkamõistust pattude eest Jumala kohtu ees.
Kuuendast õndsuskäsust
463. Missugune on Issanda kuues käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema puhtad südamelt.
464. Mis on südame puhtus?
Südame puhtus ei ole sama, mis siirus. Siirus (avameelsus) – kui inimene ei näita välja häid kalduvusi, mida tal tegelikult südames ei ole, vaid olemasolevaid häid kalduvusi teostab tagasihoidlikult tegudes – on ainult südame puhtuse algaste. Tõeline südame puhtus saavutatakse pideva ja lakkamatu valvsuse pingutusega iseenda üle, südamest kõigi ebaseaduslike soovide ja mõtete ning maiste asjade külge kiindumuse väljaajamisega, hoides selles lakkamatult usu ja armastusega mälestust Issandast Jumalast Jeesusest Kristusest.
465. Mida tõotab Issand puhtasüdamelistele?
Issand tõotab puhtasüdamelistele, et nad näevad Jumalat.
466. Kuidas tuleb mõista tõotust näha Jumalat?
Jumala sõna omistab kujundlikult inimese südamele nägemisvõime ja kutsub kristlasi tegema nägevaks „südame silmad" (Ef 1:18). Nii nagu terve silm suudab näha valgust, nõnda suudab puhas süda vaadelda Jumalat. Kuna Jumala nägemine on igavese õndsuse allikas, siis on tõotus Teda näha tõotus kõrgest igavese õndsuse astmest.
Seitsmendast õndsuskäsust
467. Missugune on Issanda seitsmes käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema rahutegijad.
468. Mida tähendab olla rahutegija?
Rahutegija olla tähendab käituda sõbralikult ega anda põhjust erimeelsuseks; tekkinud erimeelsust lõpetada kõigi vahenditega, isegi loobudes oma huvidest, kui see ei ole vastuolus kohusega ega kahjusta kedagi; püüda lepitada omavahel vaenutsejaid, ning kui see ei ole võimalik, siis paluda Jumalalt nende lepitamist.
469. Mida tõotab Issand rahutegijatele?
Issand tõotab rahutegijatele, et neid hüütakse Jumala poegadeks.
470. Mida tähendab, et rahutegijaid hüütakse Jumala poegadeks?
See tõotus tähendab rahutegijate pingutuse kõrgust ja neile valmistatud tasu suurust. Kuna nad oma pingutusega jäljendavad Jumala ainusündinud Poega, kes tuli maa peale lepitama patustanud inimest Jumala õiglusega, siis tõotatakse neile armuline Jumala poegade nimi ja kahtlemata sellele nimele vääriline õndsuse aste.
Kaheksandast õndsuskäsust
471. Missugune on Issanda kaheksas käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema valmis kannatama tagakiusamist õiguse pärast, sellele reetmata.
472. Milliseid omadusi on vaja, et kindlalt kannatada tagakiusamist õiguse pärast?
Õigusearmastust, püsivust ja kindlust vooruses, samuti julgust ja kannatlikkust tões ja voorusliku seismises õnnetuse või ohu korral.
473. Mida tõotab Issand õiguse pärast tagakiusatuile?
Nii nagu taevariik on tõotatud vaimus vaestele nende puuduse ja viletsuse tunde täienduseks, tõotab Issand õiguse pärast tagakiusatuile taevariiki otsekui asenduseks selle eest, mida nad tagakiusamise läbi kaotavad.
Üheksandast õndsuskäsust
474. Missugune on Issanda üheksas käsk õndsuse saavutamiseks?
Õndsust soovijad peavad olema valmis rõõmuga vastu võtma teotust, tagakiusamist, õnnetust ja isegi surma Kristuse nime ja tõelise õigeusu pärast.
475. Kuidas nimetatakse üheksanda käsuga nõutavat pingutust?
Sellele käsule vastavat pingutust nimetatakse märtripingutuseks.
476. Millise tasu tõotab Issand märtripingutuse eest?
Issand tõotab selle pingutuse eest suure tasu taevas, see tähendab eelistatud ja kõrge õndsuse astme.
III osa. Armastusest
Usu ja armastuse ühendusest
477. Mis on tõelise usu tegevus ja vili?
Kristlases on tõelise usu tegevuseks ja viljaks armastus ja sellele armastusele vastavad head teod.
„Sest Kristuses Jeesuses ei maksa midagi ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus, vaid usk, mis on tegev armastuse kaudu" (Gl 5:6).
478. Kas ainuüksi usust ilma armastuse ja headete tegudeta piisab?
Kristlasele ei piisa ainuüksi usust, ilma armastuse ja headete tegudeta. Usk ilma armastuse ja headete tegudeta on toimetu ja surnud ning seepärast ei saa see viia igavesse ellu.
„Kes ei armasta, jääb surma" (1Jh 3:14).
„Mis kasu on, mu vennad, kui keegi ütleb enesel usku olevat, aga tegusid ei ole? Ega usk suuda teda päästa?... Nõnda nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on ka usk ilma tegudeta surnud" (Jk 2:14, 26).
479. Kas piisab armastusest ja headest tegudest ilma usuta?
Ei saa päästetud olla armastuse ja headete tegude kaudu ilma usuta, sest on võimatu, et see, kellel ei ole usku Jumalasse, tõeliselt Teda armastaks. Peale selle ei suuda patust rikutud inimene teha tõeliselt häid tegusid, kui ta ei saa usu kaudu Jeesusesse Kristusesse vaimset jõudu ehk Jumala armu.
„Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et Jumal on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad" (Hb 11:6).
„Nii palju kui neid on, kes rajanevad käsuseaduse tegudele, on needuse all, sest on kirjutatud: Neetud olgu igaüks, kes ei püsi kõigis selles käsuõpetuse raamatus kirjutatuis" (Gl 3:10).
„Meie ise ootame vaimus usust õigust lootuses" (Gl 5:5).
„Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu, ja see pole mitte teist enestest, vaid see on and Jumalalt, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda" (Ef 2:8–9).
480. Kas armastus saab olla tõeline ilma headete tegudeta?
Armastus, mis ei kaasne heade tegudega, on vale. Tõeline armastus avaldub loomulikult heades tegudes. Issand Jeesus Kristus ütleb:
„Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see armastab mind... Kes mind armastab, peab minu sõna" (Jh 14:21, 23).
Apostel Johannes kirjutab:
„Sest see ongi Jumala armastus, et me peame tema käske" (1Jh 5:3).
„Ärgem armastagem sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega" (1Jh 3:18).
Jumala seadusest ja käskudest
481. Kuidas eristada häid tegusid halbadest?
Vahendid heade ja halbade tegude eristamiseks on: sisemine Jumala seadus – südametunnistuse tunnistus, ja välimine Jumala seadus – Jumala käsud.
482. Mida ütleb Pühakiri sisemisest Jumala seadusest?
Pühakirjas öeldakse sisemisest seadusest:
„Nad tõestavad, et käsu nõue on kirjutatud nende südamesse ja seda kinnitab kaasa nende südametunnistus ning nende üksteist vastastikku süüdistavad või õigustavad mõtted" (Rm 2:15).
483. Miks anti välimine seadus, kui inimestel on olemas sisemine?
Välimine seadus anti seepärast, et inimesed ei kuuletunud sisemisele seadusele ja lihalikku ja patust elu elades summutasid endas vaimse seaduse hääle. Seepärast anti neile selle kohta välimine meeldetuletus käskude kujul. Välimine seadus anti „üleastumiste pärast" (Gl 3:19).
484. Mil viisil anti inimestele välimine Jumala seadus?
Kui Aabrahamist põlvnenud juudi rahvas oli imepäraselt Egiptuse orjusest vabastatud, siis teel talle tõotatud maale, kõrbes, Siinai mäel, ilmutas Jumal oma kohalolu tules ja pilves ning andis seaduse iisraellaste juhi, prohvet Moosese kaudu.
485. Millised on Jumala seaduse peamised ja üldkehtivad käsud?
Jumala seaduse peamised ja üldkehtivad käsud on järgmised kümme, mis olid kirjutatud kahele tahvlile (kivilaudadele):
- Mina olen Issand, sinu Jumal; muid jumalaid ärgu olgu sul minu palge kõrval.
- Ära tee endale kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees; ära kummarda neid ega teeni neid.
- Ära ütle asjata Issanda, oma Jumala nime.
- Pea meeles puhkepäeva, et sa seda pühitseksid; kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on puhkepäev Issandale, sinu Jumalale.
- Austa oma isa ja ema, et su elupäevad oleksid pikad sellel maal.
- Ära tapa.
- Ära abielu rikku.
- Ära varasta.
- Ära anna oma ligimese kohta valetunnistust.
- Ära himusta oma ligimese koda; ära himusta oma ligimese naist ega ta sulast ega ta teenijat ega ta härga ega ta eeslit ega midagi, mis on su ligimese oma (2Ms 20:1–17).
486. Kas peame nende käskude järgi käituma, kui need on antud teisele rahvale?
Need käsud on antud Iisraeli rahvale, kuid ka meil tuleb nende järgi käituda, sest sisuliselt on need sama seadus, mis apostel Pauluse sõnul on kirjutatud kõigi inimeste südamesse, et kõik selle järgi käituksid.
487. Kas Jeesus Kristus õpetas kümne käsu järgi käituma?
Issand Jeesus Kristus õpetas igavese elu saavutamiseks käske pidama, õpetas neid mõistma ja täitma täiuslikumalt, kui neid enne Teda mõisteti (vt Mt 19:17 ja ptk 5).
Käskude jagunemisest kahele tahvlile
488. Mida tähendab käskude jagunemine kahele tahvlile?
Käskude jagunemine kahele tahvlile tähendab, et neis sisaldub kaks armastuse liiki, see tähendab armastus Jumala vastu ja armastus ligimese vastu, ning seepärast ette nähakse kaks kohustuste liiki.
489. Küsimusele: milline on käsuõpetuses suurim käsk?
andis Issand Jeesus Kristus vastuse:
„Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega. See ongi suurim ja esimene käsk. Aga teine on sellega võrdne: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid" (Mt 22:36–40).
490. Kes on meie ligimesed?
Kõik inimesed on meie ligimesed. Sest kõik on ühe Jumala loodud ja põlvnevad ühest inimesest. Kuid usu poolest sugulased on meile eriti lähedased, kui ühe taevase Isa lapsed usu kaudu Issandasse Jeesusesse Kristusesse.
491. Miks ei ole käsku iseenda armastamise kohta?
Käsku iseenda armastamise kohta ei ole seepärast, et ka ilma käsuta „ei ole keegi kunagi vihanud omaenese liha, vaid ta toidab ja hoolitseb selle eest" (Ef 5:29).
492. Milline peab olema järjekord armastuses Jumala, ligimese ja iseenda vastu?
Iseennast tuleb armastada ainult Jumala pärast ja osaliselt ligimeste pärast, ligimesi tuleb armastada Jumala pärast, aga Jumalat tuleb armastada kõige rohkem ja Tema enda pärast. Armastus iseenda vastu tuleb ohverdada armastusele ligimeste vastu, aga armastus iseenda ja ligimeste vastu tuleb ohverdada armastusele Jumala vastu.
„Ei ole armastust suuremat kui see, et keegi jätab oma elu oma sõprade eest" (Jh 15:13).
„Kes isa või ema armastab enam kui mind," ütleb Jeesus Kristus, „ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, ei ole mind väärt" (Mt 10:37).
493. Kui kogu seadus sisaldub kahes käsus, siis miks on see jagatud kümneks?
Kuigi kogu Seadus sisaldub kahes käsus, on need siiski jagatud kümneks, et selgemalt esitada meie kohustusi Jumala ja ligimese suhtes.
494. Millistes käskudes on esitatud meie kohustused Jumala suhtes?
Kohustused Jumala suhtes on esitatud neljas esimeses käsus.
495. Milles seisnevad meie kohustused Jumala suhtes?
Esimeses käsus nõutakse tõelise Jumala tundmist ja austamist. Teises – vältida valejumalateenistust. Kolmandas – mitte rikkuda Jumala austamist isegi mitte sõnaga. Neljandas – hoida korda ajas ja jumalateenistuse tegudes.
496. Millistes käskudes on esitatud meie kohustused ligimeste suhtes?
Kohustused ligimeste suhtes on esitatud viimases kuues käsus.
497. Milles seisnevad meie kohustused ligimeste suhtes?
Viiendas käsus nõutakse ligimeste armastamist ja austamist, eriti meile lähedaste, alustades vanematest. Kuuendas käsus – mitte kahjustada ligimeste elu. Seitsmendas – mitte kahjustada nende kommete puhtust. Kaheksandas – mitte kahjustada nende vara. Üheksandas – mitte kahjustada neid sõnaga. Kümnendas – isegi mitte soovida neile kahju.
498. Milles seisnevad meie kohustused iseenda suhtes?
Mis puutub kohustustesse iseenda suhtes, siis need sisalduvad käskudes ligimese kohta, sest ligimest tuleb armastada nõnda nagu iseennast.
Esimesest käsust
499. Mida tähendavad sõnad „mina olen Issand, sinu Jumal"?
Sõnadega
„Mina olen Issand, sinu Jumal"
viitab Jumal justkui iseendale inimesele ja käsib seega tunda Issandat kui Jumalat.
500. Kuidas peame Jumalat tundma?
Käsust tunda Jumalat võib tuletada erilised kohustused: õppida jumalatundmist kui kõige tähtsamat kõigist teadmistest; hoolikalt kuulata õpetusi Jumalast ja Tema tegudest Kirikus ning jumalakartlikke vestlusi sellest kodus; lugeda või kuulata raamatuid, mis õpetavad jumalatundmist, esiteks Pühakirja, teiseks pühade isade kirjutisi.
501. Mida ette nähakse sõnadega „muid jumalaid ärgu olgu sul minu palge kõrval"?
Sõnadega muid jumalaid ärgu olgu sul minu palge kõrval nõutakse pöörduda ja püüelda ainsa tõelise Jumala poole, ehk sama tähendab, austada Teda aupaklikult.
502. Millised kohustused kuuluvad sisemise jumalateenimise juurde?
Sisemise jumalateenimise juurde kuuluvad järgmised kohustused: uskuda Jumalasse; käia Jumala ees, see tähendab, mäletada Jumalat ja alati käituda ettevaatlikult, sest Tema näeb mitte ainult tegusid, vaid ka meie kõige salajasemaid mõtteid; karta Jumalat ehk aupaklikult Tema ees peatuda, see tähendab, pidada taevase Isa viha enda jaoks suurimaks õnnetuseks ja seepärast püüda Teda mitte ärritada; loota Jumala peale; armastada Jumalat; kuuletuda Jumalale, see tähendab, olla lakkamatult valmis tegema seda, mida Tema käsib, ega nuriseda, kui Tema teeb meiega mitte seda, mida meie sooviksime; kummardada Jumalat kui kõrgeimat olevust; ülistada Jumalat kui täiuslikku; tänada Jumalat kui Loojat, Ettehooldajat ja Päästjat; hüüda Jumalat kui kõikehead ja kõikvõimsat abistajat igas heas ettevõtmises.
503. Millised kohustused kuuluvad välimise jumalateenimise juurde?
Välimise jumalateenimise juurde kuuluvad järgmised kohustused: tunnistada Jumalat, see tähendab, tunnistada, et Tema on meie Jumal, ega Temast loobuda, isegi kui Tema tunnistamise pärast tuleks kannatada ja surra; osaleda ühises jumalateenistuses, mis on seatud Jumalast ja korraldatud Õigeusu Kiriku poolt.
504. Millised patud on vastuolus esimese käsuga?
Patud esimese käsu vastu on järgmised:
- Jumalatus, kui inimesed, keda laulukirjutaja õigustatult nimetab meeletuiks, soovides pääseda hirmust Jumala kohtu ees, ütlevad „oma südames: ei ole Jumalat" (Ps 14:1).
- Paljujumalausk, kui ainsa tõelise Jumala asemel tunnistatakse mitmeid näilikke jumalusi.
- Uskmatus, kui tunnistatakse, et Jumal on olemas, kuid ei usuta Tema ettehooldust ja ilmutust.
- Ketserlus, kui usuõpetusse segatakse arvamusi, mis on vastuolus jumaliku tõega.
- Skisma, see tähendab omavoliline kõrvalekaldumine jumalateenimise ühtsusest ja Õigeusu Katoolsest Jumala Kirikust.
- Usust taganemine, kui hirmust või kasu pärast loobutakse tõelisest usust.
- Meeleheide, kui üldse ei loodeta saada Jumalalt armu ja pääsemist.
- Nõidus, kui usu asemel Jumala väesse usutakse salajasi ja enamasti kurje olendite jõude, eriti kurje vaime, ning püütakse nende kaudu tegutseda.
- Ebausk, kui usutakse, et mõnel tavalisel asjal on jumalik vägi, ja lootakse selle peale või kardetakse seda Jumala asemel.
- Laiskus jumalakartuse õpetuse, palve ja ühise jumalateenistuse suhtes.
- Millegi armastamine rohkem kui Jumalat.
- Inimestele meeldimine, kui inimestele meeldimise nimel unustatakse Jumalale meeldimine.
- Inimestele lootmine, kui keegi loodab oma või teiste inimeste võimetele ja jõule, mitte Jumala halastusele ja abile.
505. Miks on inimestele meeldimine ja inimestele lootmine vastuolus esimese käsuga?
Inimestele meeldimine ja inimestele lootmine on vastuolus esimese käsuga, sest inimene, kellele me meeldida püüame või kelle peale me loodame ja seejuures Jumalat unustame, on meile teatud viisil justkui teine jumal tõelise Jumala asemel.
506. Pühakirjas öeldakse inimestele meeldimisest nõnda:
„Kui ma tahaksin inimestele meeldida, ei oleks ma Kristuse sulane" (Gl 1:10).
507. Pühakiri räägib inimestele lootmisest:
„Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimese peale ja teeb liha oma toeks ning kelle süda pöördub Issandast ära" (Jr 17:5).
508. Kuidas täita oma kohustusi Jumala ees?
Selleks et täita oma kohustusi Jumala ees, tuleb loobuda iseendast.
„Kes tahab käia minu järel," ütleb Issand Jeesus Kristus, „see salaku end" (Mk 8:34).
509. Mida tähendab loobuda iseendast?
Püha Basileios Suure selgituse kohaselt: iseendast loobub see, kes endas võidab lummavates himudes tuhmuva vana inimese ning ületab kõik maised kiindumused, mis takistavad vagadust. Täielik iseendast loobumine seisneb aga selles, et olla ükskõikne isegi elu enda suhtes ja mõelda surmale, iseendale mitte lootes (Laiendatud kõlbelised vastused, 8).
510. Kas iseendast loobunud inimesel on lohutust?
Iseendast loobunud ja paljudest loomulikest naudingutest ilma jäänud inimesel võib olla armust tulev jumalik lohutus, mida isegi kannatused ei suuda häirida.
„Sest otsekui Kristuse kannatused rohkenevad meie üle, nõnda rohkeneb ka meie lohutus Kristuse läbi" (2Kr 1:5).
511. Keda me peame veel austama, esimest käsku rikkumata?
Käsule, mis nõuab aupaklikult austada ainust Jumalat, vastab ka Inglite ja pühakute õige austamine, sest me austame neis elavat ja tegutsevat Jumala armu ning nende kaudu palume abi Jumalalt.
Teisest käsust
512. Mis on ebajumal?
Teises käsus räägitakse ebajumalast. Käsus selgitatakse, et ebajumal on mingi olendi kujutis, taevast või maist või vees elavat, mida kummardatakse ja teenitakse Jumala asemel.
513. Mida keelab teine käsk kummardada?
Teine käsk keelab kummardada ebajumalaid kui näilikke jumalusi või valejumalate kujutisi.
514. Kas sellega on keelatud pühad kujutised?
Igasuguste pühade kujutiste omamine ei ole sugugi keelatud. See on selgelt näha sellest, et prohvet Mooses, kelle kaudu Jumal andis käsu, mis keelab ebajumalad, sai samal ajal Jumalalt käsu panna telki, ehk juudi liikuvasse templisse, kuldsed pühad keerubite kujutised, ja seda templi sisemises osas, kuhu rahvas pöördus Jumala kummardamiseks.
515. See näide selgitab õigust kasutada
Õigeusu Kirikus Pühi Ikoone.
516. Mis on ikoon?
Sõna ikoon tähendab kreeka keelest tõlgituna kuju ehk kujutis. Õigeusu Kirikus nimetatakse nõnda pühi kujutisi Jumalast, kes ilmus lihas, Issandast Jeesusest Kristusest, Tema Kõigepuhtaimast Emast ja Tema pühakutest.
517. Kas ikoonide kasutamine on vastuolus teise käsuga?
„Pühade ikoonide kasutamine oleks vastuolus teise käsuga siis, kui neid jumaldataks. Kuid sellele käsule ei ole sugugi vastuolus ikoonide austamine pühade kujutistena ja nende kasutamine Jumala ja Tema pühakute tegude aupaklikuks meenutamiseks, sest sel juhul on ikoonid nagu raamatud, milles tähtede asemel on kirjutatud näod ja esemed" (vt Püha Gregorius Suur. Kirjad, raamat 9, kiri 9, Sereni piiskopile).
518. Kuidas tuleb ikoone kummardada?
Ikoone vaadates tuleb mõistusega näha Jumalat ja pühakuid, kes on neil kujutatud.
519. Kuidas nimetatakse pattu teise käsu vastu?
Pattu teise käsu vastu nimetatakse ebajumalateenistuseks.
520. Millised patud veel rikuvad teist käsku?
Peale jämeda ebajumalateenistuse on peenemaid patte teise käsu vastu, mille hulka kuuluvad: ahnus ehk omakasupüüdlikkus (püüdlemine materiaalsete hüvede poole); kõhutäius ehk maiustamine, ülesöömine ja joomine; uhkus, mille hulka kuulub ka edevus.
521. Miks on ahnus vastuolus teise käsuga?
Ahnus kuulub ebajumalateenistuse juurde. Apostel Paulus ütleb, et „ahnus... on ebajumalateenistus" (Kl 3:5). Sest ahne inimene teenib rikkust rohkem kui Jumalat.
522. Mis on ahnuse vastand?
Teine käsk keelab ahnuse ja õpetab sellega omakasupüüdmatust ja heldust.
523. Miks on kõhutäius vastuolus teise käsuga?
Kõhutäius kuulub ebajumalateenistuse juurde, sest kõhutäielased seavad kõige kõrgemale meelelise naudingu; seepärast, ütleb apostel, on nende jumal kõht (Fl 3:19), ehk teisiti öeldes, kõht on nende ebajumal.
524. Mis on kõhutäiuse vastand?
Teine käsk, keelates kõhutäiuse, õpetab kasinust ja paastumist.
525. Miks on uhkus ja edevus vastuolus teise käsuga?
Uhkus ja edevus kuuluvad ebajumalateenistuse juurde, sest uhke inimene hindab kõige kõrgemalt oma võimeid ja eeliseid, ning nõnda on need talle ebajumalaks; edev aga soovib, et ka teised seda ebajumalat austaksid. Uhkus ja edevus ilmnesid näitlikult Babüloonia kuninga Nebukadnetsari juures, kes püstitas endale kuldse ebajumala ja käskis kõigil seda kummardada (vt Tn ptk 3).
526. Milline pahe on ebajumalateenistusele lähedane?
Ebajumalateenistusele lähedane pahe on silmakirjalikkus, kui keegi kasutab vagaduse välimisi tegusid, näiteks paastu ja rituaalide ranget järgimist, rahva austuse võitmiseks, mõtlemata oma südame sisemisele parandamisele (Mt 6:5–7).
527. Mis on uhkuse, edevuse ja silmakirjalikkuse vastand?
Teine käsk keelab uhkuse, edevuse ja silmakirjalikkuse ning õpetab sellega alandlikkust ja hea tegemist salaja.
Kolmandast käsust
528. Millal öeldakse Jumala nime asjata?
Jumala nime öeldakse asjata, kui seda öeldakse kasututes ja tühistes vestlustes, ja veelgi enam, kui seda öeldakse valelikult või aupaklikkust rikkudes.
529. Millised patud on kolmanda käsuga keelatud?
Kolmanda käsuga on keelatud järgmised patud: Jumalateotus ehk jultunud sõnad Jumala vastu; nurin Jumala vastu ehk kaebused Tema ettehoolduse üle; pühaduseteotus, kui pühi asju naljaks või teotuseks pööratakse; hoolimatus palve suhtes; valevanne, kui vandega kinnitatakse midagi, mida ei ole; vandemurdmine, kui õiglast ja seaduslikku vannet ei täideta; Jumalale antud tõotuste rikkumine; sõimamine ehk vande kergemeelne kasutamine tavalistes vestlustes.
530. Mida ütleb Pühakiri sõimamisest vestlustes?
Pühakirjas on eriline keeld sõimamise kohta vestlustes. Päästja ütleb:
„Aga mina ütlen teile: Ärge üldse vanduge... Aga teie kõne olgu: Jah, jah! Ei, ei! Mis üle selle on, on kurjast" (Mt 5:34, 37).
531. Kas vanne on ühiskondlikes asjades keelatud?
Vanne ühiskondlikes asjades ei ole keelatud. Apostel Paulus ütleb:
„Sest inimesed vannuvad enda kohta suurema järgi ja vanne on neile kõigi vaidluste lõpetamiseks kinnituseks. Seepärast, kui Jumal tahtis pärijaile veel selgemini näidata oma nõu muutmatust, kinnitas ta seda vandega" (Hb 6:16–17).
Sellest tuleb järeldada, et kui Jumal ise kasutas kohustuse kindluse jaoks vannet, siis on meile seda enam lubatud ja vajalik tähtsates ja hädavajalikes juhtudel seadusliku võimu nõudmisel kasutada vannet ja ustavustõotust, aupaklikkusega ja kindla kavatsusega sellele mitte reeta.
Neljandast käsust
532. Miks kästakse just seitsmenda päeva pühendada Jumalale?
Seitsmes, mitte muu nädalapäev tuleb pühendada Jumalale seepärast, et Jumal lõi maailma kuue päevaga, aga seitsmendal puhkas loomistöödest.
533. Kuidas tähistatakse kristlikus Kirikus vanatestamentlikku puhkepäeva – hingamispäeva?
Hingamispäeva kui nädalapäeva ei tähistata kristlikus Kirikus suure pühana. Kuid maailma loomise mälestuseks ja algse pühitsemise jätkuna eristub see teistest päevadest paastust vabastamisega.
534. Kuidas täidetakse kristlikus Kirikus neljandat käsku?
Kristlikus Kirikus tähistatakse iga kuue päeva järel seitsmendat, aga mitte seitsme päeva viimast ehk hingamispäeva, vaid iga nädala esimest päeva ehk ülestõusmispäeva (pühapäeva).
535. Millest ajast tähistatakse ülestõusmispäeva (pühapäeva)?
Ülestõusmispäeva tähistatakse Kristuse ülestõusmise ajast peale.
536. Kuidas räägitakse ülestõusmispäeva tähistamisest Pühakirjas?
Apostlite tegude raamatus mainitakse jüngrite, see tähendab kristlaste kogunemist nädala esimesel päeval, ehk ülestõusmispäeval, leiva murdmiseks, see tähendab Armulaua Sakramendi läbiviimiseks (Ap 20:7). Evangelist Johannese Ilmutuseraamatus mainitakse samuti nädalapäeva ehk ülestõusmispäeva (Ilm 1:10).
537. Kas Vanatestamendi Kirikus mõisteti hingamispäeva nime all ka teisi päevi?
Seitsmenda päeva ehk hingamispäeva nime all mõisteti Vanatestamendi Kirikus ka teisi tähistamiseks või paastuks seatud päevi, näiteks Paasapüha, lepituspäeva; nõnda tuleb ka kristlikus Kirikus pidada peale ülestõusmispäeva ka teisi, Jumala auks ning Kõigepühama Jumalaema ja teiste pühakute auks seatud pühi ja paastuaegu (Õigeusu tunnistus, III osa, küsimus 60; I osa, küsimus 88).
538. Millised on tähtsaimad pühad, mis on seatud Õigeusu Kirikus?
Tähtsaimad pühad on need, mis on seatud meile pääsemist toonud Jumala Poja lihakssaamise peamiste sündmuste mälestuseks ning Jumaluse ilmumiste mälestuseks; ning veel need, mis on seatud Kõigepühama Jumalaema auks, kes teenis lihakssaamise saladust. Need on sündmuste järjekorras järgmised pühad:
- Kõigepühama Jumalaema sündimise päev (8./21. september).
- Tema templisse toomise päev Jumalale pühendamiseks (21. november/4. detsember).
- Kuulutamispäev, see tähendab, ingli kuulutus Kõigepuhtaimale Neitsile Jumala Poja lihakssaamisest Temast (25. märts/7. aprill).
- Kristuse sündimise päev (25. detsember/7. jaanuar).
- Issanda ristimise päev ja ühtlasi Kõigepühama Kolmainsuse Jumalailmumise päev (6./19. jaanuar).
- Issanda templisse toomise (kohtumise) päev, mil Siimeon Teda templis kohtas (2./15. veebruar).
- Issanda kirgastumise päev (6./19. august).
- Issanda Jeruusalemma sisenemise päev (seitse päeva enne Paasapüha, pühapäeval).
- Kristuse Ülestõusmise Püha, Paasapüha, pühade püha, igavese püha ehk igavese õndsuse eelalgus.
- Issanda taevaminemise päev (40. päeval pärast Paasapüha, neljapäeval).
- Kõigepühama Kolmainsuse püha ja seejärel Püha Vaimu laskumise mälestuspüha (50. päeval pärast Paasapüha, pühapäeval).
- Kõigepühama Jumalaema uinumise päev (15./28. august).
- Issanda Risti ülestõstmise päev, mille leidis keisrinna Helena (14./27. september).
539. Milline on tähtsaim paast Õigeusu Kirikus?
Tähtsaim paast on Suur Paast ehk Püha Neljakümnepäevak.
540. Miks nimetatakse Suurt Paastu Neljakümnepäevakuks?
Suurt Paastu nimetatakse Neljakümnepäevakuks seepärast, et see kestab nelikümmend päeva, arvestamata Kristuse kannatuste nädalat (Kannatuste Nädal).
541. Miks kestab Suur Paast nelikümmend päeva?
Suur Paast kestab nelikümmend päeva, sest Issand Jeesus Kristus ise paastus nelikümmend päeva (vt Mt 4:2).
542. Miks tuleb paastuda kolmapäeviti ja reedeti?
Kolmapäeviti tuleb paastuda meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatustele äraandmise mälestuseks, aga reedeti Tema enda kannatuste ja surma mälestuseks.
543. Miks on Õigeusu Kirikus seatud teised paastud?
Jõulupaast ja Uinumispaast on seatud selleks, et eelneva kasinuspingutusega austada neile paastudele järgnevaid Kristuse sündimise ja Kõigepühama Jumalaema uinumise pühi; aga paast pühade apostlite mälestuseks – apostlite jäljendamiseks, kes paastusid, valmistades end Evangeeliumi kuulutamise tööks (Ap 13:3).
544. Kuidas tuleb pühapäevi veeta?
Pühi tuleb veeta järgmiselt: nendel päevadel ei tohi töötada ega teha ilmalikke ja argiseid tegusid; tuleb neid pühalt hoida, see tähendab, teha neil päevil pühi ja vaimseid tegusid, Jumala auks.
545. Miks on pühadel keelatud töötada?
Pühadel on keelatud töötada selleks, et takistamatult teha pühi ja Jumalale meelepäraseid tegusid.
546. Mida tuleb teha pühadel?
Pühadel tuleb: tulla kirikusse ühiseks jumalateenistuseks ja Jumala sõnast õppimiseks; samuti tegeleda kodus palve ning hingele kasuliku lugemise või vestlustega; pühendada Jumalale osa oma varast ja kasutada seda Kiriku ja selle teenijate vajadusteks ning heategevuseks vaeste heaks; külastada haigeid ja vangistatuid ning teha muid kristliku armastuse tegusid.
547. Kas sama tuleks teha ka argipäevadel?
Selliseid tegusid võib teha ka argipäevadel – ja hea, kes seda teha suudab. Aga kellel takistab töö, need peaksid vähemalt pühi päevi selliste tegudega pühitsema. Palvetada tuleb kindlasti iga päev hommikul ja õhtul, enne ja pärast lõuna- ja õhtusööki ning võimaluse korral iga töö alguses ja lõpus.
548. Miks on pahelised teod pühadel eriti patused?
Need, kes lubavad endale pühadel kergemeelseid mänge ja vaatemänge, ilmalikke laule, mõõdutundetust toidus ja joogis, – teotavad pühade pühadust. Kui isegi süütud ja kasulikud tööd ei sobi kokku Pühade Päevadega, siis veelgi enam ei sobi kokku kasutud, lihalikud ja pahelised teod.
549. Kas neljas käsk mõistab hukka jõudeoleku ja hajevilolu?
Kui neljas käsk räägib kuuepäevasest tööst, siis mõistab see kahtlemata hukka need, kes argipäevil ei tööta, vaid tegelevad jõudeolekuga ja tühja aja veetmisega.
Viiendast käsust
550. Kuidas õpetab Pühakiri vanematesse suhtuma?
Viies käsk ette näeb erilised kohustused vanemate suhtes, õpetab neid austama: kohelda neid lugupidavalt; kuuletuda neile; toita ja hoolitseda nende eest haiguse ja vanaduse ajal; pärast nende surma, nagu ka nende eluajal, palvetada nende hingede pääsemise eest ja täita ustavalt nende testamenti, mis ei ole vastuolus Jumala ja tsiviilseadusega (vt 2Mak 12:43–44; Jr 35:18–19; Püha Johannes Damaskusest, Sõna surnutest).
551. Kui raske on lugupidamatuse patt vanemate suhtes?
Nii kergesti ja loomulikult kui on armastada ja austada vanemaid, kellele me võlgneme oma elu, sama raske on nende mitteaustamise patt. Seepärast oli Moosese seaduses isa või ema vastu solvamise eest ette nähtud surmanuhtlus (vt 2Ms 21:16).
552. Miks on viienda käsuga ühendatud heaolu ja pika elu tõotus?
Selleks, et nähtava tasuga innustada täitma käsku, millel rajaneb nii perekondliku kui ka ühiskondliku elu kord.
553. Kuidas täitub heaolu ja pika elu tõotus?
Muistsete patriarhide ja esiisade näited näitavad, et Jumal annab vanemate õnnistusele erilise väe (vt 1Ms ptk 27).
„Isa õnnistus kinnitab laste kodasid" (Sr 3:9).
Jumal hoiab eriliselt nende elu ja korraldab nende heaolu, kes austavad vanemaid maa peal; ja täidetud vooruse tasuna annab surematu ja õndsa elu taevases Isamaas.
554. Miks käskudes ligimeste armastamisest mainitakse ennekõike vanemaid?
Käskudes, milles ette nähakse armastus ligimeste vastu, mainitakse ennekõike vanemaid, sest vanemad on meile loomulikult kõige lähemad.
555. Keda peale vanemate peame veel austama?
Viiendas käsus tuleb vanemate nimetuse all mõista kõiki, kes on meile eri suhetes vanemate eest.
556. Kes võivad meile olla vanemate eest?
Vanemate eest on meile: Isamaa, sest see on suur perekond, milles Valitseja on isa ja alamad on Valitseja ja Isamaa lapsed; vaimulikud karjased ja õpetajad, sest nad sünnitavad meid õpetuse ja Sakramentide kaudu vaimsesse ellu ning kasvatavad meid selles; vanuselt vanemad; heategijad; erinevates suhetes ülemuseks olijad.
557. Kuidas räägib Pühakiri austusest Valitseja vastu?
Pühakiri räägib Valitseja austamisest nõnda:
„Iga hing alistugu valitsevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud. Nii siis, kes seab enese vastu võimule, see paneb vastu Jumala seadmusele" (Rm 13:1–2).
„Seepärast tuleb alistuda mitte üksnes karistuse pärast, vaid ka südametunnistuse pärast" (Rm 13:5).
„Karda, mu poeg, Issandat ja kuningat, ära ühine mässajatega" (Õp 24:21).
„Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale" (Mt 22:21).
„Kartke Jumalat, austage kuningat" (1Pt 2:17).
558. Kui kaugele peab ulatuma meie armastus Valitseja ja Isamaa vastu?
Meie armastus Valitseja ja Isamaa vastu peab ulatuma valmiduseni anda nende eest oma elu (vt Jh 15:13).
559. Kuidas räägib Pühakiri austusest vaimulike karjaste ja õpetajate vastu?
Pühakiri räägib austusest vaimulike karjaste ja õpetajate vastu nõnda:
„Alistuge oma juhatajaile ja tehke nende tahtmist, sest nemad valvavad teie hingede pärast otsekui pidades sellest aru andma, et nad seda teeksid rõõmuga ja mitte ohates, sest see ei oleks teile kasulik" (Hb 13:17).
560. Kuidas räägib Pühakiri austusest vanuselt vanemate vastu?
Pühakirjas on eriline juhis austada vanuselt vanemaid, samuti nagu vanemaid. Apostel Paulus kirjutab apostel Timoteosele:
„Ära sõitle vanemat meest, vaid manitse teda kui isa; nooremaid mehi kui vendi, vanemaid naisi kui emasid, nooremaid kui õdesid" (1Tm 5:1–2).
„Halli pea ees tõuse üles ja austa vana meest, ja karda oma Jumalat" (3Ms 19:32).
561. Kuidas räägib Pühakiri austusest heategijate vastu?
Veenduda, et heategijaid tuleb austada nagu vanemaid, saab Issanda Jeesuse Kristuse enda näitel, kes kuuletus Joosepile, hoolimata sellest, et Joosep ei olnud Tema isa, vaid ainult kasvataja (vt Lk 2:51).
562. Keda tuleb veel austada nagu vanemaid?
On veel ülemused, keda tuleb austada pärast vanemaid, nendega sarnaselt. Need on need, kes hoolitsevad meie vagaduses kasvatamise eest, see tähendab õpetajad ja juhendajad; need, kes kaitsevad meid korratuste ja korralageduse eest ühiskonnas, see tähendab tsiviilülemused; need, kes kaitsevad meid solvangute eest seaduste jõuga, see tähendab kohtunikud; need, kellele Valitseja usaldab ühiskondliku turvalisuse hoidmise ja kaitse vaenlaste eest, see tähendab sõjaväeülemused.
563. Kuidas räägib Pühakiri austusest ülemuste vastu?
Pühakirjas räägitakse kohustustest erinevate ülemuste suhtes nõnda:
„Andke kõigile, mis kellelegi kohus: maks, kellele maksu; toll, kellele tolli; kartus, kellele kartust; austus, kellele austust" (Rm 13:7).
564. Pühakiri räägib nõnda teenijate ja orjade allumisest isandatele:
„Orjad, olge kuulekad oma ihulikele isandatele kartuse ja värinaga oma südame lihtsuses nagu Kristusele, mitte silmateenistusega nagu inimestele meelepärast tehes, vaid nagu Kristuse orjad, tehes hingest Jumala tahtmist" (Ef 6:5–6).
„Teenijad, olge kõiges kartuses allaheitlikud oma isandaile, mitte ainult headele ja leplikele, vaid ka äkilistele" (1Pt 2:18).
565. Millised kohustused nähakse ette suhetes lastega?
Pühakiri näeb ette kohustused laste suhtes, vastavalt kohustustele vanemate suhtes.
„Isad, ärge tehke oma lapsi trotslikuks, vaid kasvatage neid Issanda õpetuses ja manitsuses" (Ef 6:4).
566. Kuidas näeb Pühakiri ette vaimulike karjaste suhtumist oma karja?
Pühakiri räägib karjaste kohusest ja kohustusest vaimuliku karja suhtes nõnda:
„Hoidke Jumala karja, mis on teie käes, valvates selle üle mitte sunniviisiliselt, vaid vabatahtlikult, nagu Jumal tahab, mitte häbiväärse kasu pärast, vaid innukalt, mitte valitsedes nende üle, kes on antud teie hooleks, vaid olles karjale eeskujuks" (1Pt 5:2–3).
567. Kuidas räägib Pühakiri ülemuste ja omanike kohustusest?
Pühakiri räägib ülemuste ja omanike kohusest ja kohustustest nõnda:
„Isandad, andke orjadele, mis õige ja kohus, teades, et ka teil on Isand taevas" (Kl 4:1).
568. Kuidas tuleb toimida, kui meilt nõutakse midagi Pühakirja vastast?
Kui juhtub, et vanemad või ülemused nõuavad midagi, mis on vastuolus usu või Jumala seadusega, siis tuleb neile öelda, nagu ütlesid apostlid juudi ülemustele:
„Otsustage ise, kas see on Jumala ees õige, kui me kuulame rohkem teid kui Jumalat" (Ap 4:19).
Ja tuleb kannatada usu ja Jumala seaduse pärast kõike, mis ka ei järgneks.
569. Kuidas nimetatakse voorust, mida nõuab meilt viies käsk?
Voorust, mida nõuab viies käsk, nimetatakse kuulekuseks.
Kuuendast käsust
570. Mida keelab kuues käsk?
Kuues käsk keelab tapmise ehk ligimese elust ilmajätmise mis tahes viisil.
571. Kas iga tapmine on seadusevastane?
Mitte iga elust ilmajätmine ei ole seadusevastane. Seadusevastaseks tapmiseks ei loeta: kui kurjategijat karistatakse surmaga õigusemõistmise kohaselt; kui vaenlast tapetakse sõjas Valitseja ja Isamaa eest.
572. Kuidas suhtuda tahtmatusse tapmisesse?
Tahtmatu tapja, kui ta ei ole kasutanud vajalikke ettevaatusabinõusid juhusliku tapmise vältimiseks, ei saa pidada süütuks. Igal juhul on tal vaja Kiriku korra kohaselt puhastada oma südametunnistus.
573. Mida veel loetakse seadusevastase tapmise alla?
Peale otsese seadusevastase tapmise mis tahes vahendiga, võib samasse kuriteosse arvata järgmised, ja neile sarnased, juhtumid: kui kohtunik mõistab süüdi kohtualuse, kelle süütust ta teab; kui keegi peidab või vabastab tapja ning annab talle sellega võimaluse uute tapmiste sooritamiseks; kui keegi võiks ligimese surmast päästa, aga ei päästa, nagu näiteks, kui rikas laseb vaesel näljast surra; kui keegi ülejõu käivate koormate ja julmade karistustega kurnab alluvaid ja kiirendab sellega nende surma; kui keegi mõõdutundetusega või muude pahedega lühendab oma elu (tahtliku tapmise alla kuuluvad ka abordid ja teistele abordi soovitamine – toim märkus).
574. Miks on enesetapp raske patt?
Enesetapp on kõige seadusevastasem tapmine. Kui juba on loomuvastane tappa teine, meiesugune inimene, siis veelgi enam on loomuvastane tappa iseennast. Meie elu ei kuulu meile omandina, vaid Jumalale, kes selle andis.
575. Miks on kahevõitlused raske patt?
Kuna vaidluste lahendamine on valitsuse asi, aga selle asemel otsustab kahevõitleja omavoliliselt sellise teo kasuks, milles ähvardab ilmne surm nii teda ennast kui ka vastast, siis sisaldub kahevõitluses kolm kohutavat kuritegu: mäss valitsuse vastu, tapmine ja enesetapp.
576. Mis on vaimne tapmine?
Peale kehalise tapmise on olemas vaimne tapmine. Vaimse tapmise liik on ahvatlus, kui keegi eksitab ligimese uskmatusse või tõmbab teda seadusetusse ning jätab sellega tema hinge vaimsesse surma. Päästja ütleb:
„Aga kes iganes ühe neist pisikestest, kes minusse usuvad, eksitab patustama, sellele oleks parem, kui talle veskikivi kaela riputataks ja ta uputataks mere sügavusse" (Mt 18:6).
577. Mida veel võib nimetada tapmise patuks?
On peeneid tapmise liike. Sellesse patusse kuuluvad teatud määral kõik teod ja sõnad, mis on suunatud armastuse vastu ning rikuvad ülekohtuselt ligimese rahu ja turvalisust, ning lõpuks sisemine vihkamine tema vastu, isegi kui see ei avaldu.
„Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrtsukas" (1Jh 3:15).
578. Kuidas peame toimima, et täita kuuendat käsku?
Kui on keelatud kahjustada ligimese elu, siis sellega samal ajal kästakse, niipalju kui võimalik, kaitsta tema elu ja heaolu.
579. Sellega seoses peame tegema järgmist:
aitama vaeseid; teenima haigeid; trööstima kurbi; kergendama õnnetute olukorda; kohtlema kõiki tasaselt, armastusega ja õpetlikult; leppima vihastega; andestama solvangud ja tegema häid tegusid vaenlastele.
Seitsmendast käsust
580. Mida keelab seitsmes käsk?
Seitsmes käsk keelab abielurikkumise.
581. Millised patud on abielurikkumise nime all keelatud?
Apostel Paulus soovitab kristlastel neist häbitegudest isegi mitte rääkida (vt Ef 5:3). Ainult vajadusest, nende pattude eest hoiatamiseks, tuleb nimetada mõned neist: hoorus ehk lihalik armastus abielus mitteolevate inimeste vahel; abielurikkumine, kui abielus olijad pööravad abielulise armastuse kõrvaliste isikute poole; verepilastus, kui abieluga sarnase liiduga ühinevad lähisugulased.
582. Mis kuulub abielurikkumise alla?
Päästja õpetab abielurikkumisest nõnda mõistma:
„Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba oma südames temaga abielu rikkunud" (Mt 5:28).
583. Kuidas tuleb vältida sisemist abielurikkumist?
Selleks, et mitte langeda peenesse, sisemisse abielurikkumisse, tuleb vältida kõike, mis võib südames äratada rüvedaid soove: himurad laulud, tantsud, roppused, kergemeelsed mängud ja naljad, joomine, häbematud vaatemängud, raamatute lugemine, milles kirjeldatakse rüvedat armastust. Tuleb Evangeeliumi kohaselt üldse mitte vaadata seda, mis ahvatleb.
„Aga kui su parem silm sind ahvatleb patustama, siis kisu see välja ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks su liikmeist hukkub, kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse" (Mt 5:29).
584. Mida tähendab ahvatleva silma väljakiskumine?
Ahvatleva silma väljakiskumine tähendab, et see tuleb välja kiskuda mitte käega, vaid tahtega. Kes ei vaata seda, mis ahvatleb, see on juba endalt ahvatleva silma välja kiskunud.
585. Mis on abielurikkumise patu vastand?
Kui keelatakse abielurikkumise patt, siis nähakse ette järgmised voorused: abieluline armastus ja truudus, ning neile, kes suudavad seda vastu võtta, täielik puhtus ja karskus.
586. Millised peavad olema suhted mehe ja naise vahel?
Pühakiri räägib mehe ja naise kohustustest nõnda:
„Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest" (Ef 5:25).
„Naised, alistuge oma meestele nagu Issandale, sest mees on naise pea, nõnda nagu Kristus on koguduse pea, tema ihu õnnistegija" (Ef 5:22–23).
587. Kuidas tuleb vältida hoorust?
Selleks, et vältida hoorust ja elada karskelt, käsib Pühakiri hoida oma ihu puhtana (nii vaimselt kui kehaliselt), sest need
„on Kristuse liikmed ja Püha Vaimu templid", ning vastupidi, hoorapidaja teeb pattu omaenese ihu vastu,
see tähendab rikub seda, nakatab haigustega ja kahjustab isegi hingelisi võimeid: kujutlusvõimet ja mälu (vt 1Kr 6:15, 18–19).
Kaheksandast käsust
588. Mida keelab kaheksas käsk?
Kaheksas käsk keelab üldiselt varguse ehk teistele kuuluva mis tahes viisil endale võtmise.
589. Millised on kaheksanda käsuga keelatud peamised patud?
On erilised patud, mida see käsk keelab. Peamised neist on: röövimine ehk võõra asja avalik, vägivaldne ärandamine; vargus ehk võõra asja salajane ärandamine; pettus ehk millegi võõra kavaluse teel enesele võtmine, kui näiteks antakse võltsraha tõelise asemel, halba kaupa hea asemel, valeraskuse või -mõõdu abil ei anta kogu müüdud kaupa, peidetakse oma vara, et võlgu mitte tasuda, ei täideta lubatut lepingu või testamendi järgi; kui varjatakse varast ja jäetakse sellega kannatanu hüvitiseta; pühaduseteotus, ehk selle omastamine, mis on Jumalale pühendatud ja mis kuulub Kirikule; vaimulik pühaduseteotus, kui ühed annavad ja teised võtavad vastu vaimulikke ametikohti mitte väärikuse, vaid omakasu pärast; altkäemaks, kui võetakse tasu alluvatelt või kohtualustelt ning omakasu kaalutlustel edendatakse väärituid, õigustatakse süüdlasi, rõhutakse süütuid; parasiitlus, kui tööd tegemata saadakse selle eest tasu ning nõnda varastatakse nii tasu kui ka kasu, mida oleks võinud tööga tuua ühiskonnale ja tööandjale; samuti, kui need, kellel on jõudu elatist tööga teenida, elavad selle asemel almustest; väljapressimine, kui seaduslikkuse varjus, kuid tegelikult õiglust ja inimarmastust rikkudes, omastatakse võõrast vara või võõrast tööd, või isegi kasutatakse enda kasuks ligimeste õnnetusi; näiteks, kui laenuandjad koormavad võlgnikke laenu kasvuga, kui omanikud kurnavad neist sõltuvaid liigsete maksude või tööga, kui näljaajal müüakse leiba liiga kõrge hinnaga.
590. Millised voorused vastavad kaheksandale käsule?
Kui need patud on keelatud, siis nähakse ette järgmised voorused: omakasupüüdmatus; ustavus; õiglus; halastus vaeste vastu.
591. Kas halastamatus vaeste vastu on patt kaheksanda käsu vastu?
Vaeste vastu halastamatu inimene teeb pattu kaheksanda käsu vastu, kui tal on midagi, millega neid aidata. Kõik, mis meil on, kuulub Jumalale, ja ülejääk on meile antud Jumala ettehoolduse läbi vaeste aitamiseks; seepärast, kui me ei jaga neile oma ülejäägist, siis me röövime või varjame nende omandit ja Jumala andi.
592. Milline voorus vastandub kaheksanda käsu vastastele pattudele?
Voorus, mida Evangeelium pakub mitte kohustusena kõigile, vaid nõuandena vagaduse pingutustele innukatele, on täielik omandivabadus ehk vabatahtlik loobumine igasugusest varast.
„Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine, müü oma varandus ja anna vaestele, ja sul on ait taevas" (Mt 19:21).
Üheksandast käsust
593. Mida keelab üheksas käsk?
Üheksas käsk keelab valetunnistuse ligimese kohta ning ka igasuguse vale.
594. Millised on valetunnistuse liigid?
Valetunnistuse nime all on keelatud: kohtulik valetunnistus, kui kellegi peale valelikult kohtusse teatatakse, kaevatakse, või mille kohta valelikult tunnistatakse; valetunnistus väljaspool kohut, kui kedagi laimatakse tema selja taga, või kedagi silmitsi ebaõiglaselt taunitakse.
595. Kas võib inimesi noomida, kui neil on pahesid?
Ei ole lubatud teisi nende pahede eest noomida. Evangeelium ei luba meil hinnata ligimeste pahesid või puudusi, kui me ei ole selleks erilise kohustusega kutsutud, vaid parandama ligimesi tasaduse eeskujuga:
„Ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut" (Mt 7:1).
596. Kas vale ilma sooviga ligimesele kahju teha on patt?
Keelatud on ka vale, milles ei ole kavatsust ligimesele kahju teha. Sest igasugune vale on vastuolus armastuse ja austusega ligimese vastu ning on väärituna inimesele, seda enam kristlasele, kes on loodud tõe ja armastuse jaoks.
„Seepärast pange ära vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed" (Ef 4:25).
597. Kuidas vältida pattu üheksanda käsu vastu?
Üheksanda käsu vastaste pattude vältimiseks tuleb
„taltsutada keelt. Kes tahab elu armastada ja näha häid päevi, hoidku oma keel kurja eest ja oma huuled pettust rääkimast" (1Pt 3:10).
„Kui keegi teie seast arvab enese teenivat Jumalat, aga ei talitse oma keelt, vaid petab oma südant, selle jumalateenimine on tühine" (Jk 1:26).
Kümnendast käsust
598. Mida keelab kümnes käsk?
Kümnes käsk keelab soovid ja nendega seotud mõtted, mis on vastuolus armastusega ligimese vastu.
599. Miks on keelatud mitte ainult teod, vaid ka soovid?
Keelatud on mitte ainult kurjad teod, vaid ka mitteheatahtlikud soovid ja mõtted, esiteks seepärast, et kui hinges on mitteheatahtlikud soovid ja mõtted, siis on hing juba Jumala ees rüve ja Teda vääritu, nagu ütleb Saalomon:
„Kurjade kavatsused on Issandale jäledad" (Õp 15:26).
Ja seepärast tuleb ennast puhastada ka neist sisemistest rüvedustest, nagu õpetab apostel:
„Puhastagem endid kogu ihu ja vaimu rüvetusest, viies lõpule pühitsust Jumala kartuses" (2Kr 7:1).
Teiseks seepärast, et kurjade tegude vältimiseks tuleb enda sees alla suruda patused soovid ja mõtted, millest, nagu seemnetest, kasvavad kurjad teod, nagu on öeldud:
„Sest südamest lähtuvad kurjad mõtted, mõrvamised, abielurikkumised, hoorused, vargused, valetunnistused, jumalapilked" (Mt 15:19).
„Igaüht kiusatakse tema enese himust, mis teda veab ja peibutab. Siis himu, olles rasedaks jäänud, sünnitab patu, aga kui patt on täide viidud, sünnitab see surma" (Jk 1:14–15).
600. Milline kirg on kümnenda käsuga keelatud?
Kui keelatakse soovida midagi, mis kuulub ligimesele, siis keelatakse kadedus.
601. Millised mõtted ja soovid on kümnenda käsuga keelatud?
Sõnadega: Ära himusta oma ligimese naist – on keelatud himurad mõtted ja soovid, ehk sisemine abielurikkumine.
602. Sõnadega:
Ära himusta oma ligimese koda, ega ta põldu, ega ta sulast, ega ta teenijat, ega ta härga, ega ta eeslit, ega tema kariloomi, ega midagi, mis on su ligimese oma – on keelatud omakasupüüdlikud ja võimuahned mõtted ja soovid.
603. Milliseid kohustusi tuleb täita vastavalt kümnendale käsule?
Vastavalt neile keeldudele paneb kümnes käsk meile järgmised kohustused: hoida südame puhtust; olla rahul sellega, mida Jumal meile saadab.
604. Mis on eriti vajalik südame puhastamiseks?
Südame puhastamiseks on eriti vajalik meie Issanda Jeesuse Kristuse nime sagedane ja innukas appihüüdmine.
Kokkuvõte
Kuidas kasutada õpetust usust ja vagadusest
605. Selleks et õigesti kasutada õpetust usust ja vagadusest,
tuleb täita seda, mida oleme tundma õppinud, raske hukkamõistu hirmul täitmatajätmise eest.
„Kui te seda teate, olete õndsad, kui te seda ka teete" (Jh 13:17).
„Aga see sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, ent ei olnud valmis ega toiminud tema tahtmise järgi, saab palju hoope" (Lk 12:47).
606. Mida tuleb teha, kui märkame endas pattu?
Kui näeme endas pattu, siis tuleb mitte ainult viivitamatult meelt parandada ja kindlalt otsustada edaspidi pattu vältida, vaid ka püüda võimalust mööda heastada sellest tekkinud pahandust või kahju vastupidiste heade tegudega. Nõnda talitas tölner Sakkeus, kui ta ütles Issandale:
„Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis annan neljakordselt tagasi" (Lk 19:8).
607. Kuidas tuleb toimida, kui meile tundub, et oleme mõne käsu täitnud?
Kui meile tundub, et oleme mõne käsu täitnud, tuleb seada oma süda (tunded ja mõtted) vastavuses meie Issanda Jeesuse Kristuse sõnadega:
„Nõnda ka teie, kui olete teinud kõik, mis teile on kästud, öelge: Me oleme kõlbmatud sulased, oleme teinud, mida olime kohustatud tegema" (Lk 17:10).
Allikas: Православный Катехизис Православной Кафолической Восточной Церкви / püha Filaret, Moskva ja Kolomna metropoliit. – Moskva: Sibirskaja Blagozvonnitsa, 2013. – 158 lk.
Eesti keelde tõlkinud Claude (Anthropic).