Apostel Jaakobi liturgia. Mälestus

5. novembril 2018, püha apostel Jaakobi, Issanda ihulise venna ja Jeruusalemma esimese piiskopi mälestuspäeval, toimus Narva Ülestõusmise katedraalis Jumalik Liturgia tema iidse korra järgi. Jumalateenistust juhatas Narva ja Peipsiäärne piiskop Lazar. Talle teenisid kaasa arhimandriit Filaret (Osipov), mina, protodiakon Vadim Talajev ning tollal veel diakon, nüüdne protodiakon Aleksi Smirnov.

Minu jaoks oli see esimene apostel Jaakobi liturgia elus ja ma mäletan seda tänaseni. Mind lummas mitte ainult selle jumalateenistuse pühalikkus, vaid ka selle sügav side Vana Testamendiga. Selles kõlab kogu püha ajalugu, mille kaudu Jumal juhtis oma rahvast Kristuse juurde. Jumalateenistus oli väga palvetäis ja liigutav: paljud palved, mida tavaliselt loetakse salaja, kõlavad siin valjusti ja kogu Kirik palvetab koos.

Eriti jäi meelde Suur sissekäik. Anded kanti läbi kogu kiriku ja palvetajad nägid, kuidas Kiriku ohvriand tõuseb altarini. Keerubihümni asemel lauldi „Vaikigu kogu inimlik liha“, laulu, mida tavalisel aastal kuuleme vaid korra, Suurel Laupäeval.

Ja veel üks oluline hetk: armulauda võeti eraldi Kristuse Ihu ja eraldi Kristuse Vere, nii vaimulikud kui ka koguduseliikmed.

Miks see on oluline

Apostel Jaakobi liturgia kuulub Jeruusalemma Kirikule. Trulla kirikukogu 32. kaanon (692) nimetab apostel Jaakobit nende seas, kes andsid Kirikule kirjalikult edasi pühatoimingu korra.

Eraldi armulaud ei ole uuendus, vaid iidne tava, mis tuleneb otse Kristuse